ELi välispoliitikajuhiks kandideerival Sikorskil võib avaneda võimalus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Radosław Sikorski.
Radosław Sikorski. Foto: SCANPIX

Poola välisminister Radosław Sikorski kandideerib Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale, teatas Poola peaminister Donald Tusk.

«Kui [opositsioonierakonna] Seaduse ja Õigluse Partei jaoks on Sikroski Venemaa vastu liiga pehme, siis ELi poliitikud arvavad, et ta on liiga tugev. Samas arvavad kõik, et ta on kompetentne – seega, ta on õige valik,» teatas Tusk oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol eile õhtul.

Sikorski kahjuks räägib asjaolu, et ta kuulub Euroopa Komisjoni uue presidendi Jean-Claude Junckeriga samasse konservatiivsesse Euroopa Rahvapartei (EPP) parteiperre. Poliitilise tasakaalu printsiibi kohaselt peab üks ELi tippametikohtadest minema sotsidele. Praegu on tippametikohtadest lahtised veel Euroopa Ülemkogu presidendi ja välispoliitika kõrge esindaja koht.

Samuti räägib Sikorski kahjuks asjaolu, et ta on mees, sest ametikohtade jaotust mõjutab ka sooline tasakaal. Üks kahest juhist – Euroopa Ülemkogu president või kõrge esindaja – peaks olema naisterahvas. Soolist tasakaalu arvestades täidab praegu kõrge esindaja tööülesandeid paruness Catherine Ashton.

Pole aga välistatud, et sotsist naine hakkab juhtima hoopis Ülemkogu.

Sellele on viidanud ka Saksa kantsler Angela Merkel. «Ma näen kindlat loogikat – kui Euroopa Komisjoni juht on kristlikust demokraadist mees, siis ELi diplomaatiline juht peaks olema sotsialistist naine: see kõrvaldab Radosław Sikorski,» ütles Merkel.

Artikli foto
Foto: SCANPIX

Pole aga välistatud, et sotsist naine hakkab juhtima hoopis Ülemkogu. Nii peetakse võimalikuks, et sellele ametikohale võidakse esitada Taani peaminister Danii Helle Thorning-Schmidt (pildil). See avaks Sikorskile võimaluse.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määrab ametisse ülemkogu, kus valituks osutumiseks on vaja riikide kvalifitseeritud häälteenamust. See tähendab, et nõukogu hääletustel ei ole liikmesriikidel mitte üks, vaid erinev arv hääli. Eestil on näiteks neli häält, kõige suurem on aga häälte arv Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigil, kellel on kõigil 29 häält.

Samas on võimalik, et Ülemkogus hääletust ei toimugi ja otsus langetatakse üksmeelselt. Kuna kõrge esindaja on ühtlasi ka Euroopa Komisjoni asepresident, siis nõuab tema ametissenimetamine ka komisjoni presidendi heakskiitu, kusjuures viimasel on vähemalt formaalselt ka vetoõigus. Komisjoni ridadesse kuuluvana peab kõrge esindaja pälvima ka parlamendi heakskiidu.

Eile oli viimane päev, kui ELi liikmesriigid said esitada oma kandidaate volinikukandidaate. Juncker on öelnud, et ta sooviks kandidaatide nimed avalikustada 30. augustil. Samas on ta öelnud, et volinike seas peaks olema rohkem naisi.

Naissoost volinikukandidaadi esitasid ametlikult vaid Tšehhi ja Rootsi. Võimalik, et naise sooviksid komisjoni saata ka Rumeenia ja Bulgaaria. Kuid humanitaarabivolinikuna kiidusõnu pälvinud bulgaarlanna Kristalina Georgijeva jätkamine volinikuna sõltub tema kodumaal toimuvate erakorraliste parlamendivalimiste tulemustest.

«Kui me ei leia lahendust, siis võib juhtuda, et peame komisjoni koostamisele rohkem aega kulutama,» nentis Juncker. Kõige varem saab komisjoni uus koosseis tööle asuda 1. novembrist, see aga eeldab, et parlament kiidab komisjoni uue koosseisu heaks septembris.

Tagasi üles