/nginx/o/2010/03/12/330625t1h7355.jpg)
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles täna Europarlamendi väliskomisjonile esinedes, et liikmesriikide vastu suunatud küberrünnakute puhul on esmatähtis organisatsiooni kui terviku tegutsemine.
NATO peasekretär: küberrünnakute puhul on esmatähtis ühine tegutsemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europarlamendi väliskomisjoni liikme Tunne Kelami arvates on tunda NATO riikide mahajäämust uuteks sõjavormideks ettevalmistumisel ja nende ennetamisel, näiteks küberruumile suunatud rünnakute puhul.
Ta soovis kuulda Rasmusseni arvamust, kas küberrünnakuid tuleks käsitada ühe agressiooni vormina ning kas peetakse vajalikuks NATO viienda artikli vastavat kohandamist.
Rasmussen sõnul aga on NATO viienda artikli muutmisest tähtsam see, et organisatsioon tegutseks ühtsena ka küberrünnakute puhul ning osutaks nende alla sattunud liikmesriigile abi.
NATO-l on Rasmusseni sõnul juhtiv roll küberkaitse koordineerimisel, samas julgustas ta liikmesriike tõhustama omapoolseid ettevalmistusi küberrünnaku tõrjumiseks. Ta mainis tunnustavalt Tallinna küberkaitse keskuse tegevust ning teatas, et NATO keskstruktuurides on loodud uus küberkaitsega tegutsev üksus.
Tunne Kelam toetas ka Rasmusseni käesoleval nädalal väljendatud seisukohta, mille järgi NATO liikmesriigid peaksid hoiduma Afganistanist väljatõmbumise ajakavade esitamisest.
Rasmusseni väitel jätkub NATO missioon, kuni kõnealune riik on stabiliseerunud ning on välistatud, et riik võiks uuesti muutuda rahvusvahelise terrorismi koldeks.
NATO peasekretär tõi esile ka Afganistanis toimunud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, millest tema hinnangul kõneldakse liiga vähe. Konflikti tsiviilohvreist läheb tema kinnitusel kaks kolmandikku Talibani arvele.