/nginx/o/2010/07/15/402399t1hbd95.jpg)
Nii, nagu järjest tavalisemaks muutuvad erinevatest riikidest ja kultuuridest pärinevate inimeste abielud, on Soomes sagenenud ka laste hooldusõiguse üle peetavad kohtuvaidlused erinevatelt maadelt pärinevate vanemate vahel, mis äärmuslikel juhtudel tipnevad lapserööviga, selgub YLE värskest uudisest.
Igal aastal jõuab Soome kohtutesse keskmiselt 250 hooldusõigusvaidlust, kus vanemad pärinevad erinevatest kultuuridest. See moodustab umbes kümnendiku kõigist Soome hooldusõigusvaidlustest.
Endise kaasa lapseröövi tõttu oma järglase kaotanud soomlasi aitava liidu juht Heli Kivelä märkis, et sellised kohtulahingud on eriti rängad lastele, kellel peaks olema õigus suhelda nii ema kui isaga. «Tavaliselt sisaldavad lahutused suuri erimeelsusi ning aeg-ajalt tahab mõni inimene näidata oma mõju ja võimu, et ma suudan sind selle küsimusega ärritada,» tõdes Kivelä.
Kui üks lapsevanem viib omal algatusel lapse teise vanema juurest tema alalise elukoha maal ära, tõlgendatakse seda olukorda seaduse mõistes kui inimröövi. Mullu rööviti Soomest hooldusõigusvaidluste käigus 30 last.
Lapserööve on toime pannud nii emad kui isad. Lisaks on röövitud lapsi ka teistest riikidest Soome toodud. Soome, sarnaselt Eestile, aga järgib selles küsimuses Haagi konventsiooni. Ehk siis, kui lapse alaline elukoht on mõnel teisel maal, toimetavad Soome võimud lapse sinna tagasi.