/nginx/o/2010/04/12/347354t1h8ef1.jpg)
Ühtse varjupaigasüsteemi eesmärk on tagada varjupaiga taotlejate võimalikult sarnane kohtlemine liikmesriikides, kiirendada taotluste läbivaatamist ning vähendada süsteemi kuritarvitusi.
Euroopa ühtne varjupaigasüsteem käivitub 2012. aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rõhuasetus peab olema suunatud kvaliteedile, mis tagab kiire ja tõhusa varjupaigataotluste menetluse ning taotlejate võimalikult ühetaolise kohtlemise. 2012. aasta ei tohiks kujuneda omaette eesmärgiks,» ütles siseminister Marko Pomerants Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel.
Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi loomine on olnud kavas alates 1999. aastast, mil kiideti heaks esimene mitmeaastane tööprogramm justiits- ja siseküsimuste valdkonnas (nn Tampere programm).
Viimase kümme aasta jooksul on võetud vastu peamised varjupaigavaldkonda reguleerivad õigusaktid ning hetkel toimub olemasoleva õigusloome ülevaatamine ning täiendamine.
Teise teemana arutasid ministrid kuriteoennetusega seotud küsimusi, eelkõige efektiivset võitlust piiriülese kuritegevusega. Leiti, et selleks on vajalik liikmesriikidevaheline tõhus koostöö ning Euroopa Liidu ühine sisejulgeoleku strateegia, mis peaks rakenduma 2014. aastaks.
«Eesti on valmis toetama Euroopa sisejulgeoleku strateegia väljatöötamist,» sõnas Pomerants. «Kuid peab tõdema, et rakendada dokumenti, mida veel pole, juba nelja aasta pärast on üsna ambitsioonikas eesmärk. Eelkõige peab kokku leppima EL sisejulgeoleku kui termini ühise mõistetavuse osas kõikide liikmesriikide vahel ning seejärel alustama läbirääkimistega,» täpsustas minister.