/nginx/o/2013/03/22/1651542t1hfd7a.jpg)
Jaapani sadamalinnas Nagasakis mälestati laupäeval 69 aasta eest linnale heidetud aatompommi ohvreid, linnapea seadis küsimärgi alla valitsuse taganemise riigi patsifistlikust põhiseadusest.
Nagasaki mälestusüritusel seati kahtluse alla Abe kaitsepoliitika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagasaki rahupargis peetud tseremoonial kutsus linnapea Tomihisa Taue peaminister Shinzo Abe valitsust võtma kuulda avalikkuse kasvavat muret Jaapani pühendumuse üle patsifistliku põhiseaduse säilimise üle.
Juulis leidis aset Jaapani kaitsepoliitika olulisim kursimuutus. Valitsus kuulutas välja uue kaitsepoliitika, mis lubab saata saareriigi sõdurid lahingusse juhul, kui rünnaku alla satub mõni Jaapani liitlane. Lisaks loobus Jaapan relvaekspordi keelust.
Põhiseaduse seni kehtinud tõlgendus kitsendas sõjaväe kasutamist suurel määral ja Jaapan piirdus isegi ÜRO rahuvalvemissioonidel mittelahingulise tegevusega.
Arvamusküsitluste kohaselt ei poolda üle poole jaapanlastest riigi uut kaitsepoliitikat.
«Jaapani põhiseaduses sisalduv tõotus sõjast loobumisest on sõjajärgse Jaapani ja Nagasaki aluspõhimõte. Kiirustatud debatt kollektiivse enesekaitse üle on andnud alust kartuseks, et see põhimõte on löönud vankuma,» lausus Nagasaki meer.
«Kutsun Jaapani valitsust kiiresti kujunenud olukorda hindama ja murelikke hääli kuulda võtma,» ütles Taue.
Tuhanded inimesed, nende seas USA suursaadik Caroline Kennedy ning rekordarv esindajaid 51 riigist, meenutasid pommi linnale kukkumise hetke kell 11.02 (Eesti aeg 05.02) leinaminutiga.
Tseremoonia toimub koha lähedal, kuhu USA sõjavägi heitis 1945. aasta 9. augustil hüüdnime «Paks mees» kandnud plutooniumpommi.
Ühendriikide pommitajad viskasid 1945. aastal Teise maailmasõja lõpupäevil Jaapanile kaks aatompommi: esimese 6. augustil Hiroshimale ja teise kolm päeva hiljem Nagasakile. Hiroshimas hukkus 140 000, Nagasakis 70 000 inimest.
Liitlasriigid on väitnud, et tuumapommirünnak Jaapanile tegi Teisele maailmasõjale lõpu ja sundis Jaapani kiiresti alistuma, tänu millele hoiti ära miljonid ohvrid, mis oleksid maismaainvasiooniga vältimatult kaasnenud.
Jaapan alistus 15. augustil ning kirjutas kapitulatsiooniaktile alla 2. septembril.