Saksa ajakirjanik katsetas enda peal, mida võib kaasa tuua majanduse kokkuvarisemine

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa ajakirjanik katsetas enda peal, mida võib kaasa tuua majanduse kokkuvarisemine
Saksa ajakirjanik katsetas enda peal, mida võib kaasa tuua majanduse kokkuvarisemine Foto: SCANPIX

Saksamaa ajakirjanik Greta Taubert elas aasta ilma rahata ja kirjutas sellest raamatu «Apokalypse Jetzt».

Taubertit huvitas, kuidas saada hakkama tingimustes kui majandus kokku variseb ning raha enam ei kehti, edastab AFP.

Vabakutselise ajakirjanikuna töötaval naisel tekkis enda peal katsetamise idee pärast külaskäiku vanaema juurde.

Vanaema laud oli heast ja paremast lookas ning Taubert esitas siis endale küsimuse, et kui kõike seda enam raha eest ei saa.

Ajakirjanik langetas siis otsuse püüda aasta elada ilma sentigi kulutamata.

«Mind huvitas, mis juhtub kui praegune majandussüsteem kokku variseb ning kuidas sellises tingimuses toime tulla. Kuidas elada niiöelda väljapool heaoluühiskonda,» selgitas sakslanna.

Aasta jooksul sai Taubert rõivaid vabatahtliku annetusena ning kasvatas juurvilju hipide kommuunis. Puhkusele Hispaaniasse Barcelonasse jõudis ta pöidlaküüdi abil. Seal elas ta kohalikus noortekommuunis.

Hügieenitooted nagu näiteks šampooni valmistas ta käepärastest looduslikest vahenditest.

«Tundsin end neandertallasena. Ühel hetkel ei pidanud mu sõbrad vastu ja ütlesid, et olen enda peal katsetamisega läinud liiga kaugele,» selgitas naine.

Taubertil valmis kogetu põhjal raamat «Apokalypse Jetzt», mis on saksa keeles sama, mis režissöör Francis Ford Coppola 1979. aasta filmi pealkiri «Apokalypse Now».

Aasta jooksul kohtus ajakirjanik väga erinevate ühiskonna äärmusgrupeeringutesse kuulujatega – hipidest maailmalõpuootajateni.

Oma raamatus meenutab ta nendega peetud vestlusi ökoloogilise keskkonda säästva elu teemal.

Ta tõi esile fakti, et 2012. aastal visati Saksamaal aastas ära seitse miljonit tonni toitu. See on iga inimese kohta rohkem kui 80 kilogrammi.

Ajakirjaniku sõnul ollakse läänemaailmas veendunud, et  vahepeal võib olla kerge majanduslangus, kuid majanduskasv on igavene. Loodusressursid ja maa on siiski piiratud ning rahvastiku juurdekasvul ja toitmisel tuleb lähtuda sellest.

«Läänemailma mantra on – aina rohkem, rohkem, rohkem. See strateegia ei ole jätkusuutlik,» selgitas Taubert.

Ajakirjaniku arvates näitas hiljutine majanduslangus kätte majandussüsteemi piirid.

«Nüüd peaks lähtuma mõtteviisist, et vähem on rohkem. Aina enam on hakanud interneti abil levima vahetuskaubandus ja sellega koos ka kokkuhoidlikkus,» lisas raamatu autor.

Kuigi aasta pikkune katsetus sai läbi, ei ole sakslanna sellest saadud õppetunde unustanud.

«Samas tunnen kergendust, et ei ela enam nii karmi elu. Tänapäeval on raske kõike ise toota,» teatas naine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles