/nginx/o/2014/08/22/3292211t1hc796.jpg)
Ametist lahkuv ÜRO inimõigusvolinik Navi Pillay kritiseeris eile teravalt maailmaorganisatsiooni julgeolekunõukogu suutmatuse eest lahendada konflikte ja päästa elusid.
ÜRO inimõigusvolinik kritiseeris julgeolekunõukogu tegevusetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus aastat inimõigusvolinikuna tegutsenud Pillay sõnul lähtusid julgeolekunõukogu liikmed inimkannatuste leevendamise asemel liiga sageli rahvuslikest huvidest, kui kogu kaalus tegevust relvakonfliktide peatamiseks.
«Liikmesriigid ei ole alati suutnud jõuda kindlale ja põhimõttelisele seisukohale kriiside lõpetamiseks,» ütles Pillay viimases pöördumises 15-liikmelise kogu poole. «Usun kindlalt, et kogu suurem reageerimisvalmidus oleks päästnud sadu inimelusid.»
Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud Pillay sõnul on vetoõiguse kasutamine julgeolekunõukogus lühiajaline ja pikas perspektiivis kontraproduktiivne taktika. Ta kutsus kogu alalisi liikmeid omaks võtma laiemat rahvuslike huvide kontseptsiooni.
Julgeolekunõukogu alalistel liikmetel - USAl, Prantsusmaal, Suurbritannial, Hiinal ja Venemaal - on vetoõigus, mis annab neile võimaluse blokeerida mis tahes sisulist resolutsiooni.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kurtis omapoolses pöördumises, et suutmatust erimeelsusi ületada ja aeglast reageerimist on võimalik mõõta kohutava arvu kaotatud inimeludega ning ÜRO usaldusväärsuse kadumisega.
Ban kutsus uuele koostöö ja tegutsemise ajastule julgeolekunõukogus.