/nginx/o/2014/08/24/3296355t1h1545.jpg)
Helsingi linnapildis hakkab silma Eesti numbrimärkidega autode arvu suurenemine, mõningatel juhtudel on taolise nähtuse taga soov vältida Soome kõrgeid automakse, kirjutab Helsingin Sanomat.
Ajaleht: üha rohkem autosid kannab Soomes Eesti numbrimärki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mellunkylä linnaosas Kontula asumis Tanhuantiel seisab tööpäeva õhtul paarkümmend Eesti numbrimärgiga autot. Selle põhjuseks on tõsiasi, et suures VVO üürimajas elab palju eestlastest töölisi.
«Me elame kolmetoalises korteris kolmekesi,» räägib tallinlane Heiki Soots. «Iga mees on parkinud tänavale ka oma auto.»
Politseinikud ja tolliametnikud korraldasid teisipäeval Helsingis ja selle lähiümbruses kontrollreidi. Selle tulemuste järgi on iga neljas Eestis või mõnes teises välisriigis registreeritud auto seotud võimaliku maksupettusega.
Tollitöötajad jätkavad autoomanike olukorra väljaselgitamist. Osal võib olla aktsepteeritav põhjus, miks ta pole autot Soomes arvele võtnud. «Varasemate kontrollkäikude põhjal võis öelda, et kümme protsenti välismaal registreeritud autodest oleks pidanud olema Soome registris,» rääkis tolliameti autode maksustamise osakonna juht Tapio Rouhiainen.
Tema sõnul püüab ka rida soomlasi hoida maksude maksmisest eemale, registreerides oma auto Eestis.
Kui autoomanik elab alaliselt Soomes, siis peab ta auto seal ka registreerima ja maksma vastavaid makse. Kui Soomes elamine on ajutine, võib mingil ajal sõita ringi välismaise numbrimärgiga autoga.
Maksuameti ja tolli värske raporti järgi jääb riigil teise riiki registreeritud sõidukite tõttu saamata 14 miljonit eurot aastas.
Mõni aasta tagasi rääkisid ametnikud, et hinnanguliselt on Soome liikluses ligi 50 000 välismaise numbrimärgiga autot. «See arv näib olevat mõningal määral suurenenud,» rääkis tolliinspektor Markku Partanen.
Ahvatlus hoida auto Eesti registris võib olla suur, kuna lõunanaabri juures ei pea maksma iga-aastast automaksu ega registreerimisega seotud maksu. «Kui hakkad näiteks sõitma kasutatud autoga, siis tasutakse automaksu keskmiselt 5000 eurot. Lisaks veel iga-aastane 200 eurot bensiinimootoriga auto eest ja 500-600 eurot diislimootoriga auto eest,» selgitas Rouhiainen.
Kontula asumis ajutiselt elav Soots peaks oma Audi registreerimise eest maksma Soomes 3000-4000 eurot. «Mul pole sellist raha,» tõdes ta.
Sootsi auto on registreeritud Eestisse, kus ta käib kaks korda kuus, et kohtuda ukrainlannast abikaasa, ema ja lastelastega. «Elan Soomes ajutiselt. Abikaasa ei koli Soome, ta ei taha uut võõrkeelt õppida.»
Eesti numbrimärkidega autode arvu suurenemine viitab üle Soome lahe toimuvale vilkale liiklusele kas siis ärilistel eesmärkidel või ümberasumise tõttu. Statistikakeskuse andmetel elas 2010. aastal Soomes 29 000 eestlast, aastal 2013 oli neid aga juba 45 000.
Tegelikkuses on see number veelgi suurem, kuna Eesti Helsingi suursaatkonna andmetel elas sel kevadel Soomes 67 000 eestlast.
Töötamine Soomes ja auto hoidmine Eesti registris on näide sellest, kuidas inimene nokib rosinad kuklist välja – hea palk, maksuvaba auto, kirjutab väljaanne.
Lisaks on Soomes töötaval eestlasel õigus saada Eestis elavatele lastele Soomes kehtivaid lastetoetusi ja mõningal juhul ka töötuabiraha, rääkis Soome ehitajate ametiühingu Rakennusliitto pressiesindaja Heikki Korhonen. «Need pole mingid nõksud, vaid ELi seadustes olevad nõudmised.»
«Loomulikult on ka pettureid, kuid suur osa neist on soomlased, kellele on majanduskuritegude tõttu määratud ärikeeld ja kes tegutsevad edasi Eestis registreeritud firmade kaudu.»
Selleks, et võõrtööline saaks osa Soomes kehtivatest soodustustest, tuleb maksud tasuda Soomes. Sootsi kinnitusel jääb 25 protsenti töötasust maksude kujul Soome lahe põhjakaldale.