Soome pole julgeolekuvaakum ja riigil pole võimalik selliseks ka muutuda, ütles president Sauli Niinistö täna suursaadikute nõupidamisel peetud kõnes.
Niinistö: NATO-liikmesus on Soomele vaid üks võimalik variant
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO-liikmesus on Soome jaoks üks võimalus kõigi teiste julgeolekupoliitiliste lahenduse seas, ütles riigipea Helsingin Sanomate võrguväljaande vahendusel.
«Oleme koos Rootsiga viimas oma NATO-partnerlust kaasajale vastavale tasemele. Loodetavasti saab see teoks NATO tippkohtumisel Walesis järgmisel nädalal. Ka allianss ise on muudatuste surve all, suureneb oma territooriumi kaitsmise tähtsus.»
«NATO-liikmesuse küsimuse arutelus ei saa hinnata üksnes plusse ja miinuseid, nagu oleks need mingis tabelis. Ei saa vaadata vaid õigusteadust ja seadusi, sest ega NATO pole ju mingi esimese astme kohus.»
Soome ja lähipiirkondade julgeolekuolukord on Niinistö sõnul stabiilne.
Ukraina kriisi põhjuseks ja tagajärjeks on tema arvates tõsiasi, et Venemaa ja lääne suhted läksid sassi usaldamatuse ja vastaseisu tõttu. «Ukraina kriis on karm meeldetuletus selle kohta, et riikide turvalisus pole iseenesestmõistetav ega kätte võidetud eelis. Pole seda ka Euroopas.»
Minskis toimuva Tolliliidu, Ukraina ja lääneriikide tippkohtumise tulemuste osas on Niinistöl ettevaatlikud ootused. Ukraina konflikti lahendamise katseid kirjeldas ta kui väga haavatavat protsessi. Ametlikud kontaktid loovad Niinistö sõnul aluse kriisi leevendamiseks, kuid see ei garanteeri veel midagi, aga vähemalt teatud sammud on astutud. «Olukorda saab hinnata pärast Minski kohtumist uuesti,» lisas ta.