Soome allkirjastab järgmisel nädalal Walesis toimuval NATO tippkohtumisel vastuvõtva riigi toetuse lepingu.
Haglund: sõlmitav NATO-lepe tähendab peamiselt ühisõppusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle alusel võivad NATO üksused Soomes õppusi läbi viia, Soome territooriumi saaks kasutada ka kriisi ajal.
Sarnase lepingu tahab Walesis sõlmida ka Rootsi.
Soome ja NATO vahelist vastuvõtva riigi toetuse lepingut on valmistatud Soome algatusel ette juba 2001. aastast saadik, rääkis kaitseminister Carl Haglund Helsingin Sanomatele. «Kogu Euroopa Liit kohandab seoses õppustega sama lepingut, sest oma lepingut unioonil pole.»
Haglund rõhutas, et vastuvõtva riigi toetuse leping ei anna NATOle võimalust tuua Soome oma väeüksusi ilma Soome nõusolekuta. «See pole mingi carte blanche. See leping ei tähenda, et NATO liikmesriik nõustub Soome palvega, kui Soome peaks abi paluma.»
Leping ei tähenda ka seda, et NATO pakuks välja variandi tuua oma väeüksused Soome. «Rahu ajal, mis loodetavasti kestab edasi, on küsimus ühisõppustest. Teoorias võib see puudutada ka hädaolukorda, nagu näiteks looduskatastroof või riigi konflikt.»
Vastuvõtva riigi toetuse leping on pole dramaatiline asi, vaid paber, kus lepitakse kokku mängureeglid. «Selle vastu on praegu muidugi huvi ja seda ilmselt Ukraina kriisi pärast.»
Ukraina kriis on suurendanud NATO populaarsust Soomes. Võimalikku liitumist alliansiga pooldab 26 protsenti soomlastest, võrreldes 22 protsendiga märtsis. Enamus ehk 57 protsenti on NATOga liitumise vastu.
NATO tippkohtumine Walesis leiab aset 4.-5. septembril.