Vene opositsioonipoliitik Garri Kasparov kritiseerib Time’i kolumnis karme sõnu kasutades lääneriikide suhtumist Ukraina kriisi.
Kasparov: kui lääs ei tegutse, siis homme on veelgi hullem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algatuseks tuletab ta läänele meelde, et märtsis liitis Venemaa endaga Krimmi poolsaare ja juulis tulistati Ida-Ukrainas alla Malaysia Airlinesi reisilennuk. Hoolimata sellest on lääne vastus Venemaa käitumisele nõrk.
«Samal ajal, kui Vene väed ja soomukite kolonnid liiguvad Ida-Ukrainas, anub Ukraina valitsus abi vabalt maailmalt, millelt Ukraina lootis kaitset kui üks omade hulgast. Samal ajal teevad vaba maailma liidrid jõupingutusi õige terminoloogia leidmiseks, et vabastada end moraalsest kohustusest pakkuda kaitset,» kirjutab ta.
Kasparov toob välja eelkõige Berliini ja Washingtoni kasutatava sõnavara, nimetades seda araks ning sama häbiväärseks, nagu Putini režiimi mustvalge propaganda. «Euroopa liidrid ja Valge Maja teesklevad innukamalt kui Kreml, et konflikt on kohalik ja see ei nõua muud, kui turvalisest kaugusest antavaid ümmargusi lubadusi.»
Kasparov kirjutab Ukraina presidendi Petro Porošenko USA-visiidist ja kohtumisest president Barack Obamaga. Ta tõdeb, et sellele järgnenud avaldus ei näidanud mingeid märke sellest, et Obama oleks valmis reaalsust tunnistama. Üldsõnaline jutt rahvusvahelise üldsuse tegutsemisest oli piisavalt halb kuus kuud tagasi. «Kuulda selle kordamist ajal, kui Ukraina linnad langevad Vene vägede kätte, on paroodia.»
Kasparov tunnistab, et USA, Kanada ja Euroopa Liit on andnud Putini agressioonile vastuse, kuid on toimuvast ikka mõni samm tagapool.
Tema sõnul oleksid karmid sanktsioonid ja selge ühise toetuse osutamine Ukraina territoriaalsele puutumatusele aidanud siis, kui Putini väed hõivasid märtsis Krimmi. Kui siis oleks näidatud, et Putini tegutsemisele järgnevad konkreetsed vastusammud, oleks teda ümbritsev eliit lõhenenud, sest osad oleks hakanud mõtlema näiteks Londonisse või New Yorki paigutatud varade võimalikule ilmajäämisele.
Kasparov usub, et kui Ukrainale oleks antud enda kaitsmiseks sõjalist abi juba aprillis-mais, oleks see praegust rünnakut edasi lükanud või vähemalt suurendanud selle hinda Venemaa jaoks.
«Mind ja neid, kes nõudsid taolise abi osutamist Ukrainale, nimetati siis sõjahulludeks ja poliitikud otsisid taas kontakte Putiniga. Ja nüüd on sõda vaatamata kõigele kohal, nagu see juhtub ikka nõrkuse ees.»
Kasparov võrdleb Putini jultumust ja sõnakasutust Hitleriga ning märgib, et seni, kuni Putin liigub ilma vastupanu tundmata ühelt võidult teisele, kasvab ka toetajate arv.
Kasparovi arvates tuleb Venemaad karistada karmilt, sanktsioonid on endiselt tähtsad abivahendid. Need peaksid olema sellised, et sõja tagajärgi tunneks Venemaa ja selle kodanikud.
«Nüüdseks ainsad alles jäänud valikuvariandid on riskantsed ja keerulised, kuid neid peab üritama. Parim põhjus tegutseda selleks, et peatada Putinit, on brutaalselt lihtne : homme on veelgi hullem.»
Kasparovi kolumnit saab täies mahus lugeda siit.