Väike NATO tippkohtumise sõnastik: J - R

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Foto: Yves Logghe/AP

Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

Kuigi kollektiivkaitse ja NATO enda julgeolek on võtnud varem planeeritud ISAFi missiooni lõpetamise asemel Walesi tippkohtumisel keskse koha, on Afganistanist alliansile siiski kasu – see andis läänele suurepärase ettekäände kutsuda enamiku Venemaa naaberriike Putini-vabale nõupidamisele. Siinkohal on ära toodud ABC põhilistest Cardiffis ja Newportis jutuks tulevatest teemadest.

J

Jordaania. Lubab Walesis hakata osalema NATO süvendatud koostöö programmis. Sama uue algatusega liituvad ka Austraalia, Gruusia, Soome ja Rootsi.

Tänu põhjanaabrite NATO-teemast tavapäraselt ülierutunud meediale ja sellele omakorda järgnenud tavapäraste mõõdukalt terroriseerivate – stiilis «Soome ei tohi iial NATOsse minna» – avaldustele Venemaalt on sellest Eestiski põhjalikult juttu olnud. Samas pole päris selge, mida see programm sisuliselt tähendab.

Võimalike süvendatud koostöö variantidena on välja pakutud näiteks nende riikide eelisjärjekorras õppustele kutsumist, teistest avatumat infovahetust, varajast kaasamist operatsioonide planeerimisse ning isegi ameteid ­NATO struktuuris.

Arvestades, kuivõrd üksteisest erinev on juba süvendatud koostöö programmi algviisik, ei saa seal ilmselt olema mingit ühtse mõõduga tegutsemist. Pigem on tegu lihtsalt NATO rahupartnerlusprogrammi kõrgema tasemega, mis paneb kutsutud end uhkemalt tundma ning on vähemalt praeguses faasis suur «aitäh» eriti suure kaaspanuse eest Afganistanis. Tulevikus võib kutsutuid olla teisigi – näiteks Jaapan või Ukraina.

K

Küberkaitse. Eesti ja NATO esindaja sõlmivad Walesis vastastikuse mõistmise memorandumi. See pealtnäha abstraktne dokument tõotab Eestile praktilist kasu. Nimelt, kuigi tahtjaid oli teisigi, õnnestus Eestil endale napsata NATO küberkaitselabor, mis rajatakse siinse küberkaitselabori baasile.

Küberkaitse lisatakse kõigile NATO õppustele. See tähendab, et allianss mitte ainult ei investeeri Tallinna, vaid Eesti kätt on edaspidi tunda iga ­NATO harjutuse juures.

M

Makedoonia. NATO tunnistas nad liitumiskõlblikuks kuus aastat tagasi. Allianssi kuuluv Kreeka vetostab nende vastuvõttu nimevaidluse tõttu täie jõuga edasi ja majanduskriis on Ateena kiusu väikese slaavi naabri vastu vaid suurendanud. Sestap pääsebki Skopje esindaja tippkohtumisel kandidaatriikide üritustele vaid Bosnia, Gruusia ja Montenegro seltsis. Üks kolmest riigist, kes palus Eestilt Walesis kahepoolset kohtumist – ilmselt ennekõike just oma õnnetu olukorra meenutamiseks.

N

NATO-Vene aluslepe. Ei saa suurima tõenäosusega mingit tähelepanu. On tõsi, et osa liitlaste hinnangul tuleks dokument lihtsalt prügikasti heita, sest Venemaa on niikuinii seda korduvalt ja mitmekülgselt rikkunud. Samas on siiani jäädud siiski seisukohale, et las see paber jääb – NATO näitab nii Moskvale eeskuju, kuidas kokkuleppeid austatakse.

Et hoolimata Kremli korduvatest vastavasisulistest sooviavaldustest pole kunagi tegelikult paika pandud, kui palju NATO sõdureid nende piiri kõrval on liiga palju, on Brüsselis jõutud ka järeldusele, et praegune idaliitlaste julgestuspakett lepet ei riku.

Kui küsimus on aga Venemaa naaberriikides paiknevates NATO baasides, siis need pole mingi uudis. Iga NATO liikmesriigi sõjaväebaas on NATO baas, kus võivad peatuda nii selle liikme kui ka liitlaste sõdurid. Seega: NATO baasid on Venemaa naabruses muretult tegutsenud juba aastaid.

P

Protsendid. Tippkohtumise lõppdokumentide seas on ka üleatlandiline deklaratsioon, kus liitlased Atlandi ookeani ida- ja läänekaldalt kinnitavad üksteisele kestvat truudust. Muuseas tõotatakse truudust ka kriteeriumile panustada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.

Praegu täidab kahe protsendi reeglit 28 liitlasest vaid neli: Eesti, Kreeka, USA ja Ühendkuningriik. Võib arvata, kummale poole jääb see nelik tippkohtumise eelõhtul vaidluses, kas deklaratsiooni tuleks panna lubadus, et kõik liikmed hakkavad kahe protsendi nõuet täitma lähima kümne aasta jooksul, või siis lubadus, et kõik hakkavad kahe protsendi nõuet täitma millalgi ja kunagi.

Nagu näitavad viimased arvutused, kipuvad riigid, kes kulutavad vähem, kulutama ka asjadele, mis otseselt alliansi kaitsevõimet ei suurenda. Kui raha on vähe, kipub see ära kuluma vältimatule – struktuuri mingisuguselegi ülalhoidmisele ja näiteks erusõjaväelastele pensionite maksmiseks – ning edasine elujõud investeeringute ja operatsioonivõimekuse vallas kipub hooletusse jääma.

Ajakirja Jane’s Defence Weekly andmeil kuulub aastatel 2012–2014 20st maailma kõige kiiremini kahanenud kaitse-eelarvest 13 NATO riikidele. Alliansi kõrval paiknev Venemaa tõusis juba tunamullu maailma suuruselt kolmandaks kaitsekulutajaks ja peaks praeguste prognooside järgi olema peagi maailma kõige kiiremas tempos kasvava kaitse-eelarvega maa.

R

RAP. NATO jaoks pole see mitte muusikažanr, vaid lühend sõnadest rapid action plan ehk kiirreageerimisplaan – kava, mis peaks tagama hätta sattuvale liitlasele võimalikult kiiresti appi jõudmise.

Kuigi vaevalt see Kremlil nii plaanis oli, suutsid nad oma eriti tigedaks muutunud palge paljastada just parajalt nii palju kuid enne tippkohtumist, et allianss sai muutunud julgeolekukeskkonna põhjalikult ette võtta. Sestap saab algsete kavade järgi suuresti Afganistanile mõeldud Walesis heakskiidu mitu olulist kollektiivkaitset puudutavat algatust.

Pärast aastaid mõlgutamisi pannakse näiteks lõpuks tõesti alus kiirreageerimisjõudude sees nn väga kõrge valmisolekuga väekoondisele. See tähendab, et lisaks tõenäoliselt samuti tugevdatavatele tavalistele kiirreageerimisjõududele saab alliansi Euroopa vägede ülemjuhataja käsutuses iga kell olema brigaad, kelle ta võib igal vajalikul hetkel 48 või 72 tunniga saata just sinna NATO otsa, kuhu tahab. Mingit väeloomet, liikmesriikidelt eraldi panuste ja heakskiidu küsimist sellele ei eelneks – valmisolekus riigid on juba ette andnud oma nõusoleku ülemjuhataja käsku täita.