Frum: Obama pidas külma sõja järgse maailma kõige olulisema kõne Euroopa julgeolekust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: The Atlantic / PM
Copy
Barack Obama kõne.
Barack Obama kõne. Foto: Mihkel Maripuu

Endise USA presidendi George W. Bushi kõnekirjutaja David Frum avaldas The Atlanticu veergudel arvamust, et einle president Barack Obama kõne Tallinnas oli midagi harukordselt mõjusat.

Frumi sõnul peavad presidendid sageli kõnesid, mis kõikidest üleskutsetest hoolimata ei tähenda just liiga palju. Obama kõne Tallinnas oli aga üks neid haruldasi juhte, mil presidendi sõnad ei ole vaid helilained ja soe õhk.

«Alates sellest ajast, mil Vladimir Putin alustas sõda Ukraina vastu, on kerkinud küsimus, kas USA tõepoolest tegutseks oma Venemaa piiri ääres asuvate NATO liitlaste kaitseks,» kirjutab ta, meenutades, et pärast külma sõda ei ole USA-l enam tugevat sõjalist kohalolu alliansi idapiiril.

Frum meenutab, et uued NATO liikmed asusid hoogsalt USA kõrval tegutsema – saatsid oma sõdurid Iraaki, lubasid CIA-l korraldada endi territooriumil ülekuulamisi. «Ükski Ida-Euroopa heategu ei jäänud karistuseta,» kirjutab Frum, nentides, et ka neid süüdistati koos CIAga Euroopa Liidu inimõiguslepete rikkumises ja ka nemad said kaela pahameele jätkuva Iraagi sõja eest.

Obama võimule saamine ei toonud Ida-Euroopale selles osas midagi paremat kaasa ja 2012. aastal Poolat külastanud vabariiklane Mitt Romney rõhutas kohtumisel endise presidendi Lech Walesaga, kuivõrd on Obama ärritanud uusi liitlasi Euroopa idaservas.

Kaua kardetud kriisi tingimustes on aga avastatud, et Putini õigustus agressioonile Ukrainas on kohandatav ka Balti riikidele, mis ei suuda endi eest ka mitte nii palju seista, nagu seda teeb Ukraina. «Praktiliselt kõik, mis neil on, on NATO artikkel 5: rünnak ühe liikme vastu on rünnak kõigi vastu.»

Frumi sõnul on senine NATO vägede kohaolu suurendamine Balti riikides saanud vaid kaudse kinnituse, et see tõepoolest tagab kaitse suurematelt liitlastelt. «Otsene sõnum saabus kolmapäeval Tallinnas, Eestis, teravaimas sõnavõtus, mille ükski USA president pärast Ronald Regani kurjuse impeeriumi teemalist kõnet on üldse Venemaa vastu suunanud.»

«Ükshaaval lükkas president Obama ümber Putini valed Ukraina kohta.» Frum kirjutab, et Obama kinnitas selgelt, et sõda Balti riikide vastu tähendaks ka sõda USA vastu.

«Artikkel 5 on kristallselge. Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Niisiis, kui te küsite veel kunagi, kes teile appi tuleb, teate te vastust. NATO allianss, sealhulgas Ameerika Ühendriikide relvajõud. Just siin, praegu, kohe,» rääkis Obama.

«See on ülim pühendumine, kinnitatud kõige kõrgema võimu poolt, paigas, kus see pühendumine võidakse proovile panna ja kus seda austatakse. Siit ei ole tagasiteed. Täna, võib-olla esimest korda, on Ida-Euroopal põhjust seda uskuda,» rõhutas Frum. Vladimir Putin on aga tema sõnul kaasa toonud selle, mida ta tegelikult kõige enam kartis – ta on NATO uuele elule äratanud.

«Tallinnas pidas president Obama külma sõja järgse aja kõige olulisema kõne Euroopa julgeolekust – ja andis kõige olulisema tõotuse.»

Tagasi üles