/nginx/o/2014/09/08/3329983t1h9501.jpg)
24 lehekülge pikk Walesi tippkohtumise lõppdeklaratsioon katab ära suure hulga tänase maailma julgeolekule olulistest teemadest, Aafrika Liidu ja sõjavägede keskkonnasõbralikuks muutmiseni välja. Kogu tekst on NATO kodulehelt vabalt inglise, prantsuse ja vene keeles kättesaadav, siinkohal on ära toodud üksikud olulised kohad.
/nginx/o/2014/09/08/3331285t1h1a25.jpg)
«Alliansi suurim vastutus on kaitsta meie territooriume ja meie rahvaid rünnaku eest, nagu on paika pandud Washingtoni leppe artiklis 5.»
NATO plaanib oma liitlasi kaitsta – see ongi tema eksistentsi põhjus.
/nginx/o/2014/09/08/3331297t1hc0d6.jpg)
«Me tagame, et NATO on suutlik efektiivselt tegelema spetsiifiliste väljakutsetega, mida kujutavad endast hübriidsõja ohud, kus kasutatakse laias ulatuses tihedalt koos avalikke ja varjatud sõjalisi, sõjaväestatud ja tsiviilmeetmeid.»
Rohelised mehikesed, «separatistid» ja võib-olla ka inimröövid – NATO koridorides teatakse suurepäraselt, mis mängu Venemaa mängib, ükskõik, kui «üldse mitte seotud» Kreml naaberriikides toimuvaga on.
/nginx/o/2014/09/08/3331299t1hcff2.jpg)
«Liitlased, kes praegu täidavad NATO juhtnööri kulutada minimaalselt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT) riigikaitsele, võtavad eesmärgiks sellega jätkata. Samamoodi, liitlased, kes kulutavad üle 20 protsendi oma kaitse-eelarvest suurele varustusele, sealhulgas sellele, mis on seotud uuringute ja arendusega, teevad seda edasi.
Liitlased, kelle praegune kaitsele kuluv SKT protsent jääb sellest tasemest allapoole:
Nõue kulutada viiendik kaitserahast investeeringutele, mida Eesti täidab, tagab, et see eelarverida mitte lihtsalt pole olemas, vaid läheb ka riigi kaitsmiseks – mitte näiteks erusõdurite pensioniteks ja monumentideks. Kuigi ka kaht mainitud kuluartiklit on kahtlemata vaja, ei anna kumbki midagi juurde riigikaitse olevikule ja tulevikule. Tihti kipub madal investeeringute tase käima käsikäes ahta kaitse-eelarvega, mis ei lubagi riigikaitsel olla muus kui poolvegetatiivses olekus.
Tippkohtumise deklaratsioonis mainitud kümme aastat on konkreetne tärmin, millele hilisemas tekstis lisandub veel lubadus kord aastas alakulutajate edenemine üle vaadata.
Kuigi kahtlemata on meelitav, et Walesis tunnustati peaminister Taavi Rõivast korras kaitsekulutuste eest talle vastaval arutelul esimesena sõna andes ja varem on samal põhjusel NATO kaitseministrite kohtumisel samasugust au osutatud Urmas Reinsalule, pole sellised tähelepanuavaldused sugugi ainus, mida Eesti riigikaitsesse investeerimisest võidab. Esmane tulu, mis alliansi soovituse järgimisest Eestile tõuseb, on võimalus arendada järjepidevalt Eesti riigi kaitset ning näiteks tagada, et sõduritel oleks aja- ja asjakohane varustus.
/nginx/o/2014/09/08/3331325t1h3a7f.jpg)
«Rohkem kui kaks kümnendit on NATO püüdnud ehitada Venemaaga partnerlust, sealhulgas läbi NATO-Vene nõukogu mehhanismi, mis põhineb NATO-Vene alusleppel ja Rooma deklaratsioonil. Venemaa on oma lubadusi murdnud, nagu ka rikkunud rahvusvahelist õigust, rikkudes seega usaldust meie koostöö põhialustes.»
NATO-Vene aluslepe? Paistab, et Venemaa ise on selle ammu juba kehtetuks tunnistanud.
/nginx/o/2014/09/08/3331321t1h49a3.jpg)
«Venemaa ebaseaduslik okupatsioon Krimmis ja sõjaline interventsioon Ida-Ukrainas on tekitanud õiguspäraseid muresid mitmes teises NATO Ida-Euroopa partnerriigis. Liitlased toetavad jätkuvalt oma partnerite õigust langetada sõltumatuid ja suveräänseid välis- ja julgeolekupoliitika otsuseid, mis on vabad välisest survest ja sunnist. Liitlased jäävad toetama Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia ja Moldova territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja suveräänsust.»
Kui Venemaa otsib põhjust, miks viis mainitud riiki kõrgel tasemel Walesi tulla otsustasid, peab ta vaatama peeglisse ja nägema, et võika füüsilise ahistamisega armsaks ei saa.
/nginx/o/2014/09/08/3331327t1h0ffe.jpg)
«Niinimetatud Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) kujutab tõsist ohtu iraagi rahvale, süüria rahvale, ümbritsevale piirkonnale ja meie riikidele.»
Kuigi isegi Venemaast kaugemal asuvad suurriigid pidasid NATO suurimaks probleemiks sel korral Kremli agressiivsust, on neist paljude jaoks praeguse aja igapäevane suurim julgeolekurisk islamiterrorism. Sestap oli paljude lääneliitlaste Walesi meediakajastuse keskmes Austraalia, Itaalia, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Türgi, USA ja Ühendkuningriigi erakohtumine, kus moodustati tahtekoalitsioon ISILile sõjalise löögi andmiseks.
/nginx/o/2014/09/08/3331329t1h12c8.jpg)
«Veel üks seitsmest liitlasest koosnev grupp, mille eest hoolitseb Ühendkuningriik, on otsustanud ka täna asutada ühendatud ekspeditsiooniväe (JEF), kiiresti väljasaadetava üksuse, mis suudab tegeleda kõigi võimalike operatsioonidega, sealhulgas kõrge intensiivsusega operatsioonidega.»
Kuigi mõni Eestis sai ekspeditsiooniväest teada siis, kui Briti kaitseministeerium sellest Financial Timesile rääkis, on sellise üksuse rajamist plaanitud juba kaks aastat ja siinne kaitseministeeriumgi korraldas juba mullu vastavasisulise teabetunni. Nüüd on allkirjad asutamislepingul all ja sel nädalal suundub kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras oma Briti kolleegi juurde plaane täpsustama.
/nginx/o/2014/09/08/3331331t1h9464.jpg)
«Me kohtume taas Poolas aastal 2016.»
Nii kõlab deklaratsiooni lõpulause. Tippkohtumise korraldamine pole mingi eriline lust ja lillepidu, vaid väga kulukas ja keeruline ettevõtmine.
Eesti on varasematel aastatel võõrustanud NATO-Ukraina komisjoni kaitseministrite istungit ja NATO välisministrite kohtumist – arvestades riigi väiksust, lennuühenduste vähesust ning siin saada olevate konverentsipindade ja hotellikohtade piiratust, on selles mastaabis alliansi üritused meie jaoks tõenäoliselt lagi.
Järgmise tippkohtumise Poola viimine ei tähista mitte ainult veel üht tähelepanuavaldust idaserva riikidele, vaid ka päris suurt ohvrimeelsust Varssavilt.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)