Iltalehti: Miks lõpetati Tallinnas Soome politseiniku kägistamise uurimine?

Politsei. Foto: Margus Ansu

Soome tänane Iltalehti kirjutab mullu Tallinnas kägistatud soome politseinikust ja avaldab imestust uurimise lõpetamise üle, kuigi tapmises kahtlustatud soomlane tunnistas teo üles.

Kolmapäeval 13. märtsil 2013 läksid Tallink Stari pardale kolm 50ndates meest: Uusimaal töötav kriminaalpolitsei ülemkonstaabel Markku, näitleja-lavastaja Jorma ja tema äripartner Risto. Nad plaanisid teha kahepäevase reisi, mille eesmärgiks oli tutvustada Soome lahe lõunakaldal Ristole ja Jormale kuuluvat viinamarki. Eesti keelt oskav Markku oli autojuhiks ja tõlgiks.

Tallinnasse saabumise järel jätkus teekond Markku Mercedes-Benziga Raplamaal Käru vallas asuvasse Toosikannu puhkekeskusesse. Nad pidid seal kohtuma eestlasest kontaktisiku Kaleviga, kes oli Markku vana tuttav.

Risto oli joonud terve päev kangeid jooke ja vajus ära juba õhtu alguses. Markku ja Jorma käisid aga söömas ja tutvusid Kalevi juhtimisel kohaliku loodusega.

Järgmisel päeval andsid soomlased viina näidispudelid üle ja sõitsid Tallinnasse tagasi.

Jorma soovitas Ristol alkoholi enam mitte pruukida, kuid napsitamine sai uue hoo, kui mehed jõudsid sadama lähistel asuvasse hotelli. Jooma hakkas ka Markku, kes seni oli seltskonnale autojuhiks.  

Pärastlõunal suundusid mehed vanalinna sööma, kuid käik jääb lühikeseks, kuna kaks meest kolmest olid purjus.   

Jorma palus Ristol saata Markku hotelli ja tulla ise seejärel vanalinna tagasi. Purjus soomlased võtsid takso, kuid kumbki neist vanalinna ei naasnud.

Mõni tund hiljem leidsid politseinikud Markku surnukeha Tallink Expressi hotelli kolmanda korruse toast nr 321. Voodil lebaval surnukehal on kaelas Soome politsei ametimärk, mehe näol on viiteid vägivallatsemisele.

Eesti politseinikud võtsid hotellis kohatud Risto kinni mõni tund pärast surnukeha leidmist.  

Organiseeritud ja raskete kuritegude üksuse vanemuurija kuulas Risto üle reede pärastlõunal Põhja prefektuuri ruumides. Markku vigastuste järgi oletasid uurijad, et Risto põhjustas kaaslase surma, lüües talle näkku.

Risto tunnistas üles, et kägistas Markkut, kuid oma väitel ta kuriteos süüdi pole. «Tegutsesin enesekaitse eesmärgil,» räägib ta tõlgi vahendusel.

Risto selgitas, et Markku oli ähvardanud ta hotellitoas tappa. Tema sõnul toimus kõik väga kiiresti - maadeldi agressiivselt ja seejärel haarati teineteisel kõrist.

«Hoidsin tal kaelast kinni, kuid ma ei kägistanud. Minu haare oli aga nii tugev, et ta ei suutnud mu käsi eemale lükata,» rääkis Risto. Oma sõnul lasi ta käed lahti, kui Markku hakkas korisema ja suust kostis imelikke hääli. «Lahkusin kohe hotellitoast. Ma ei jäänud vaatama, mis olukorras Markku maha jäi.»  

Eesti politseinikud lasid Risto pärast ülekuulamist vabaks ja mees naasis Soome. Koduteel helistas ta plaanitust varem koju sõitnud Jormale. «Ta ei suutnud juhtunu kohta midagi tarka öelda, kuid rääkis lühidalt, et Markku oli läinud täiesti segaseks ja ähvardanud ta maha lüüa. Ta rääkis, et kui teda ähvardatakse tappa, siis läheb ta läbi kivist seina,» jutustas Jorma Soome keskkriminaalpolitseile (KRP) 20. märtsil.

Jorma rääkis politseile, et Risto oli andnud talle telefonis mõista, et Markku oli justkui tapmisele kaasa aidanud.

Seoses Markku surmapõhjuse uurimisega rääkis Risto keskkriminaalpolitseile, et oli juhtunu ajal «täis nagu Ellu kana». «Ma ei oska öelda, mis juhtus, kui läksime hotellituppa,» rääkis Risto 3. aprillil.  

Eesti kohtumeditsiiniinstituudi ekspertide sooritatud lahangu tulemused valmivad 11. aprillil. Selle järgi oli surma tõenäoliseks põhjuseks lämbumine, mis järgnes kaela pigistamisele kätega. «Kriimustused ja verevalumid kehal viitavad tömbi esemega saadud vigastustele. Ohvri kaelal olnud sinised plekid ja verevalumid on surmaga otseselt seotud ning on põhjustatud sõrmede ja küünte surumisest kaelale kägistamise ajal,» on kirjas kohtumeditsiiniarsti aruandes.

Markku lähedaste jaoks oli šokeeriv, et Eesti politseinikud otsustasid uurimise vaatamata lahkamise raportile lõpetada 7. mail ja seda ringkonnaprokuröri nõusolekul.   

Politseinike kinnitusel vastas Risto käitumine enesekaitse ja hädakaitse kriteeriumitele ega ületa neid.  

Ohvri perekond ei mõista, kuidas võis kuriteo ajal tugevasti purjus olnud Risto jutt enesekaitsest olla politseinike jaoks usutav, kuigi Ristol polnud enesekaitsest mingeid märke, mis oleks toetanud tema juttu hotellitoas juhtunu kohta.

Omaksed esitasid Eesti riigiprokuratuuri kaebuse politsei ja ringkonnaprokuröri otsuse kohta uurimine lõpetada, kuid see lükatakse tagasi. «Kuna tunnistajaid polnud, siis ei pole võimalik lükata ümber kahtlustatava väiteid, mille järgi polnud tal selles olukorras oma elu päästmiseks muud võimalust,» põhjendas riigiprokurör 28. juunil edastatud otsuses.       

Omaksed pöörduvad 7. oktoobril keskkriminaalpolitseisse (KRP) palvega uurida põhjalikult Markku surmaga seotud asjaolusid.

KRP teatas 12. novembril Markku perele, et Eesti politseinike korraldatud eeluurimises ja otsuses see lõpetada pole põhjust kahelda. «Keskkriminaalpolitsei tunnustab ja usaldab teise suveräänse ELi liikmesriigi eeluurimise ja prokuratuuri ametnike otsuseid. KRP-l pole saadud põhjenduste järgi alust kahelda, et Eestis tehtud eeluurimine oleks mingil viisil olnud puudulik või ebaprofessionaalne,» seisab KRP vastuses.

Perekond kaevas KRP otsuse edasi Helsingi prokuratuuri 27. detsembril. Sealt saadi vastus tänavu 28. mail ja selle järgi pole mingit alust eeluurimise algatamiseks.

Markku omaksed otsustasid ajada asja edasi, esitades 24. juunil prokuratuuri otsuse kohta kaebuse riigiprokuratuuri. Sealt pole nad vastust veel saanud.  

Iltalehti andmetel on Markku surmani viinud asjaolude uurimata jätmine põhjustanud Soome politseiringkondades imestust. «On hästi teada, et isikuvastaste kuritegude uurimine pole Eestis sellisel tasemel kui meil Soomes,» rääkis ohvrit tundnud Soome politseinik Iltalehtile.

Ta ei mõista, miks ei antud juhtunu uurimist kohe üle Soome politseile, kuigi selleks oleks olnud hea võimalus. «Keskkriminaalpolitsei oleks võinud paluda uurimise üleandmist siia Soome. Vaevalt, et Eesti politseil on hirmus suur huvi uurida kahe soomlase vahelist juhtumit, kuigi see juhtus Eestis.»   

Soome politseiniku sõnul anti KRP juhtkonnast juunis 2013 mõista, et kui nemad oleks asjaga tegelenud, siis oleks prokuratuuri saadetud materjalid puudutanud kas tapmist või vägivallatsemist ja surma põhjustamist ning selle kaudu oleks need tõenäoliselt jõudnud kohtusse lahendamiseks.   

Politseiniku sõnul poleks Soomes selline lugu mitte kunagi läinud läbi kui hädakaitse.

Kriminaalõigust tundev ekspert rääkis väljaandele, et materjalide järgi otsustades oli tegemist tahtliku tapmisega. «Nende andmete järgi polnud mingil juhul tegemist hädakaitsega. Voodil lebava ohvri kägistamine lihtsalt ei ole seda,» lisas ta.

Kõik Iltalehti artiklis avaldatud nimed on muudetud.

Soome leheartiklit kommenteerib Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik:

Mullu 13. märtsi õhtul kella 21 ajal teatati politseile, et Tallink Express Hotelli toast leiti Soome Vabariigi kodaniku, 56-aastase mehe surnukeha. Sama päeva õhtul alustas politsei kriminaalmenetlust tapmist käsitleva paragrahvi alusel ning pidas kuriteos kahtlustatavana kinni Soome kodaniku, 59-aastase mehe.

Kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et oli arvatavasti põhjustanud kaaslase surma, ent seda enesekaitseks. Kahtlustatava sõnul ei soovinud ta toakaaslast tappa ega talle vigastusi tekitada, vaid tõrjuda agressiivselt käitunud kaaslase rünnakut. Kinnipeetud mees kirjeldas uurijatele, et tugevas joobes toakaaslane ähvardas teda tappa ning haaras temast kinni, takistades tal toast lahkumist. Tekkis tugev rüselus, mille käigus mehed kukkusid ning ohu tõrjumiseks oma elule ja tervisele hoidis kahtlustatav oma kaaslasel kõrist kinni ja lasi lahti alles siis, kui mees ei osutanud enam vastupanu. Seejärel jooksis kahtlustatav koridori ja kutsus abi, kuid kannatanu elu polnud enam võimalik päästa.

Kahtlustatava ütlused, sündmuskoha vaatlus ja muud kogutud tõendid olid omavahel kooskõlas ning andsid uurijatele veendumuse, et kahtlustataval ei olnud antud olukorras muud võimalust oma elu kaitsmiseks ja kriminaalmenetlus lõpetati, sest kahtlustatav oli hädakaitseseisundis.

Kohtuekspertiis kinnitas, et mehe surma põhjustas mehaaniline lämbumine, mis oli tekitatud kägistamisega kahtlustatava poolt kirjeldatud viisil. Samas nähtub arstliku kohtutoksikoloogiauuringu protokollist, et kannatanu oli olnud tugevas joobes ning tarvitanud koos alkoholiga teatud liiki ravimeid, mis suurendasid koostoimes alkoholiga tema agressiivsust ning samas võisid kiirendada lämbumise teket. Ka leiti surnukeha verest energiajoogi tarvitamisele viitavat kofeiini, mis koosmõjus suure koguse alkoholiga võis tekitada südame rütmihäireid ja kiirendada surma saabumist.