ÜRO: osoonikiht on hakanud taastuma

USA kosmoseagentuuri NASA arvutijoonised osoonikihist ja -aukudest

FOTO: SCANPIX

ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) teatas, et Maad ümbritsev osoonikiht näitab paksenemise märke.

Asjatundjate sõnul on osoonikihi taastumisele kaasa aidanud 1987. aasta Montreali leping, mis keelab osoonikihti kahandavate ainete nagu freoonid kasutamise, edastab AFP.

Nüüdseks on freoonide ja teiste kahjulike ainete hulk atmosfääris kahanema hakanud.

«Osoonikiht peaks taastuma selle sajandin keskpaigaks,» seisab UNEPi teates.

Samas aga ei pruugi Antarktika kohal see taastumine nii kiiresti kulgeda, kuna seal on osoonikadu olnud suurem.

UNEPi juht Achim Steiner sõnas, et Montreali leping on keskkonnakaitse edulugu, kuid inimkonnal on selles vallas ees veel mitmeid väljakutseid.

Täiesti probleemivabalt ei ole freoonide keelamine siiski kulgenud, kuna aseainena kasutatakse kliimamuutust mõjutavaid kasvuhoonegaase.

Viimastel aastatel on kaalutud ka kasvuhoonegaaside keelamist, kuid selle sammuni ei ole jõutud.

Osoonikihi hõrenemine tõi kaasa ka UV-kiirguse suurenemise.

2003. aastal mõõdeti Lõuna-Ameerikas Boliivias Andides läbi mõõtmisajaloo kõrgeim UV indeks, mis oli 43.

UNEPi raportis rõhutatakse, et ilma 1987. aasta Montreali lepinguta oleks praegu maailmas kaks miljonit nahavähijuhtumit aastas enam kui nüüd on.  

Montreali lepingut on muudetud neli korda. Kolmel korral on kõik sellega liitunud riigid lepingu ratifitseerinud, neljandal korral ei ole seda teinud Kasahstan ja Mauretaania.

Osoonikiht on Maa kaitsekilp ilma milleta elu hävineks. Osoonikiht paikneb stratosfääris kaootiliselt, asudes 10–50 kilomeetri kõrgusel.

Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.

Tagasi üles