Vene välisminister Sergei Lavrov rääkis intervjuus ITAR-TASSile, et Venemaad tahetakse iga hinna eest tasakaalust välja viia.
Lavrov: Venemaad tahetakse tasakaalust välja lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Washington ja mitmed Euroopa riigid otsustasid Venemaa isolatsiooni panna juba mõnda aega tagasi.
Viimased pool aastat pole välispoliitikas olnud rahulikud. Meelt heita ei tohi, peab hoopis tööd tegema, kinnitas ta.
Emotsioonides ei sobi n-ö keemispunktini minna, kuna kõik on omavahel seotud. Pea kaotamine on lubatud algajatele, kuid tema on diplomaatias veedetud aastakümnetega palju igasuguseid asju näinud.
«Kannatlikkus, mis on hädavajalik kõigile inimestele, on meie ametis eriti hinnatud. Mind on raske endast välja viia. Kuid kontrollida ei maksa.»
Partneritelt ootad järjekindlat tegutsemist, ühtseid standardeid. Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit nõuavad, et riikide sees säiliksid demokraatia ja õigluse printsiibid.
«Kuid rahvusvahelisel tasandil ei räägi keegi nendest baasväärtustest. Meie lääne partnerid teevad seadustega, mida ise tahavad…Ja see on mõistetav. Maailma demokraatlik süsteem ei sobi kokku lääne praeguse poliitikaga, kus püütakse hoida kinni sadu aastaid järgitud seisukohti. Seda teha on järjest keerulisem. Rahvusvaheline süsteem on liikumises, alus on hakanud kõikuma, seda õõtsutatakse üha aktiivsemalt…»
Ja seda ei tehta Venemaa abiga. «Venemaa on järjekindlalt astunud välja rahvusvahelise õiguse tugevdamise poolt. Me tegime ettepaneku austada kokkuleppeid ja luua uusi instrumente, mis võimaldaks reageerida nüüdisaegsetele väljakutsetele.»
Ütleme nii, et meie ettepanekut kodifitseerida julgeoleku jagamatuse põhimõte Euroopas, tehes see juriidiliselt kohustuslikuks, ei kuulatud.
Poliitilises mõttes öeldi, et kontinendi julgeolek on jagamatu, aga rahvusvahelise õiguse aspektist on olemas NATO, mis tagab kõigi liikmete kaitsmise. Kuid see ju ei garanteeri allianssi mittekuuluvate riikide kaitset.
Ilmselt oli asja mõte niisugune, et selle ettekäände varju tõmmata NATOsse endisi NSVLi liikmeid, lükates eraldusjoone meie riigipiirini. Kuid idee varises kokku.
«Elu kinnitas, et see loogika on puudulik ja viib tupikusse. Ukraina näide demonstreeris seda täiel määral.»
Selleks, et mitte üksnes NATO või Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni liikmed, vaid ka neutraalsed maad tunneks end hästi ja turvaliselt, oleks tulnud alustada dialoogiga. Asi poleks läinud köieveoni, kui Euroopa Liit poleks käskinud Ukrainal valida, kas see jätkab läänega või Venemaaga.
ITAR-TASSi ajakirjanik tuletas meelde satiirik Mihhail Zadornovi väljaütlemist, et Ameerika on valmis võitlema Venemaaga kuni viimse ukrainlaseni.
«Mida siin öelda? Künism on alati kuulunud poliitika juurde. Ilmselt on sellised ka poliitikast kirjutavad ja rääkivad inimesed.»
«Me poleks tahtnud, et Ukrainast saab ettur. Nüüd on aga nii ja seda mitte meie süül ja vastupidiselt Venemaa soovidele. Mõningad, kuid sugugi mitte kõik, lääne partnerid püüavad kasutada sügavat kriisi ja ohjeldada Venemaad, püüdes meid isolatsiooni panna.»
Krimmis toimunu kohta rääkis Lavrov, et Venemaa hoidis seal ära verevalamise, Maidani sündmuste kordumise ja sõja, mis hiljem siiski lahvatas Kagu-Ukrainas. Meile öeldakse, et te korraldasite anneksiooni. Meie vastame, et Krimmis toimus referendum ja seda poleks saanud lavastada. Seda tunnistavad ajakirjanikud, nende seas ka välisajakirjanikud, kes sel ajal poolsaarel töötasid, lisas ta.
Donbassi olukorda Krimmiga võrrelda ei saa, kuna seal pole ühtsust. Kes toetab Novorossijat, kes tahab jääda Ukraina koosseisu. «Meie tunnustasime referendumite tulemusi ja teatasime, et tulemused tuleb viia ellu Donetski, Luganski ja Kiievi võimude omavahelise dialoogi kaudu. Nii aga ei läinud.»
Lavrov rääkis, et paneb suuri lootusi 5. septembril Minskis allkirjastatud relvarahule.
ITAR-TASS uuris, kuidas on selle jutuga, et Ida-Ukrainas ei võidelda mitte separatistidega, vaid käib sõda Venemaaga. «Nii interpreteerib toimuvat Kiiev, kuna USA tahab seda,» rääkis Lavrov.
N-ö restardile Vene ja USA suhetes järgnes nüüd suhete halvenemine läänega. «Kui poleks olnud Krimmi ega Kagu-Ukrainat, küll siis lääs oleks mõelnud välja midagi muud. Eesmärgiks on lüüa Venemaa tasakaalust välja iga hinna eest.»
«Kordan, kui on tahtmist, küll siis leitakse ka põhjus. See polnud ju eile, kui Washington ja mõned Euroopa maad otsustasid Venemaa isolatsiooni panna.»
Venemaa-vastaste sanktsioonide osas ei kavatse riik vastamata jätta, lubas välisminister. Nende maade seas on valdavalt NATO liikmesriigid, kes kinnitavad, et Venemaa pole partner, vaid vaenlane. Peame mõtlema, kuidas sellesse suhtuda, lisas ta.
Täispikk intervjuu on siin.