Hispaanlasest Euroopa Komisjoni kliima ja energia valdkonna volinikukandidaadil Miguel Arias Cañetel seisab Euroopa Parlamendis ees ilmselt keeruline ülekuulamine.
Hispaania volinikukandidaadil võib tekkida «ülekuulamisel» raskusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi saadikud on 64-aastast Cañetet juba üles kutsunud loobuma oma aktsiatest kahes naftafirmas Ducor S.L ja Petrologis Canarias S.L. 2011. aasta tulude aruandes oli Cañete osakute väärtuseks hinnanud 326 000 eurot. Seejuures oli Cañete kuni 2012. aastani mõlema firma juht.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluva parlamendi keskkonnakomisjoni sakslasest liige Jo Leinen ütles, et pole mingit garantiid, et parlament Cañete kandidatuuri heaks kiidab. «Volinik peab olema sõltumatu erihuvidest ja minu arvates on kohustuslik, et ta loobub kõikidest osakutest naftafirmades, kui ta soovib täita oma kohustusi ametis nii, et ei tekiks huvide konflikti,» kommenteeris Leinen.
Lisaks on luksusautosid koguda armastavat Cañetet süüdistatud seksistlikes märkustes. «Naistega debateerimine on keeruline, sest oma intellektuaalse üleoleku näitamist võidakse pidada seksistlikuks,» ütles Cañete ühes sel aastal toimunud teledebatis. Seetõttu võib arvata, et ülekuulamisel tõstatatakse ka see küsimus.
Volinikukandidaadid peavad astuma parlamendi ette. Kuna komisjon vajab tervikuna parlamendi toetust, võib juhtuda, et osa volinikukandidaate tuleb parlamendi vastuseisu tõttu välja vahetada, sest vastasel korral võib see osutuda komistuskiviks kogu komisjonile.
Seda, et parlamendi heakskiit uutele volinikele pole alati kindel ning küsitluse käigus võidakse kellegi kapist välja tõmmata ebameeldivad luukered, tõestas näiteks ka eelmine ristküsitlus, kui parlament sundis Bulgaariat tagasi võtma oma esialgse volinikukandidaadi, viidates tema kahtlastele pereäridele.
Pärast seda kui portfellile esitati uus kandidaat, pälvis José Manuel Barroso valitsuskabinet parlamendi heakskiidu, misjärel kinnitas selle ametisse ka ELi liikmesriikide valitsuste huve esindav Euroopa Liidu Nõukogu.