Šotimaa peatsest referendumist innustust saanud katalaanid nõuavad tõrksalt Hispaanialt, et nende õigus oma tuleviku üle otsustada tunnistataks seaduslikuks.
Katalaanid nõuavad jätkuvalt õigust ise otsustada
12. september 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile, Kataloonia rahvuspühal täpselt kell 17.14 algas Barcelonas meeleavaldus, kuhu oodati ligi kaht miljonit katalaani nõudma õigust korraldada referendum ja saada iseseisvaks. Ülitäpne kellaaeg viitab 1714. aastale, mil katalaanid Hispaania pärilussõjas oma iseseisvuse kaotasid.
«Me meenutame neid inimesi, kes 300 aastat tagasi seisid meie iseseisvuse eest,» rõhutas Postimehele Barcelonas baseeruva Kataloonia Avaliku Diplomaatia Nõukogu peasekretär Albert Royo-Mariné, kes kinnitas, et kõnnib ka ise marsil. «See on võimas emotsioon – tunne ja teadmine, et osalen oma rahvaga koos ajaloolisel sündmusel,» kinnitas ta.
Möödunud aastal moodustasid katalaanid täpselt samal päeval ja samal kellaajal Balti keti eeskujul oma inimketi. Tänavu püüavad nad Barcelona tänavatele joonistada inimestest hiiglasliku V – nagu voto ja victoria (hääletus ja võit). Kaks miljonit inimest, keda Royo-Mariné sõnul osalema oodatakse, moodustavad veerandi kõigist maailmas elavatest katalaanidest.
Katalaanid tahavad hääletust
Kui suur hulk katalaanidest iseseisvust toetab, varieerub vastavalt küsimuse rõhuasetusele ning jääb 38 ja 55 protsendi vahele. «Koguni 80 protsenti tahaksid õigust oma soove väljendada ja selle üle hääletada,» rääkis peasekretär. See tähendab, et ka nende seas, kes Barcelona tänavatele tulevad, ei pruugi mitte kõik tahta tegelikku iseseisvust, küll aga soovivad nad, et Hispaania annaks katalaanidele samasuguse võimaluse, nagu on andnud Ühendkuningriik šotlastele.
«Hispaania valitsuse vastuseis Kataloonia iseseisvusele ei olegi tegelikult Šotimaa referendumi valguses oluliselt kasvanud – nad on sellele kogu aeg vastu olnud ja väidavad endiselt, et Kataloonias ei saa referendumit korraldada, sest Hispaania seadused seda ei luba,» kirjeldas Royo-Mariné erinevusi Hispaania ja Šotimaa vahel. Katalaanid seevastu leiavad, et soovi korral võiks seadustest leida siiski ka võimaluse nii iseseisvusreferendumi korraldamiseks kui selle tunnustamiseks või muuta seadusi nii, et see oleks võimalik.
Madridi vastuseisust hoolimata on Kataloonia valitsus lubanud korraldada 9. novembril hääletuse, mille Hispaania on omakorda lubanud vaidlustada konstitutsioonikohtus – seal aga valitsevad Royo-Mariné väitel nagunii riigitruud jõud, kes kuulutavad katalaanide tegevuse tõenäoliselt õigustühiseks. 2010. aastal kuulutas sama organ osa 2006. aastal Katalooniale antud õigustest kehtetuks ning kärpis sedasi oluliselt piirkonna autonoomiat. Märtsi lõpus otsustas konstitutsioonikohus, et Kataloonia iseseisvusreferendum on vastuolus riigi põhiseadusega, katalaanid väidavad aga, et neil on õigus korraldada ka selline hääletus, mis ei ole õiguslikult siduv.
Referendumi asemel rahvaküsitlus
«Meil on alles nüüd ainult üks võimalus – me ei korralda ametlikult iseseisvusreferendumit, vaid rahvaküsitluse, mille eesmärk on teada saada, mida rahvas tahab,» rääkis Royo-Mariné. Kataloonia iseseisvuse või ka lihtsalt suurema autonoomia eest võitlejad on tema sõnul äärmiselt nördinud, et Hispaania, mis on ometigi ka demokraatlik riik, ehkki noor demokraatia, ei luba iseseisvusreferendumit, ehkki nii Ühendkuningriigis Šotimaaga kui Kanadas Québeciga seda tehakse. «Rahva tahte selline tõrjumine on ohtlik, see näitab Hispaania demokraatiat väga halvast küljest,» rääkis peasekretär.
Kataloonia president Artur Mas kinnitas eile BBC-le, et ootab väga 18. septembrit, mil teeb oma otsuse Šotimaa, ning ta loodab iseseisvuse kasuks otsustamist ja Šotimaa liitumist Euroopa Liiduga, mis looks Kataloonia jaoks tugeva pretsedendi, millele rõhuda. Just selle pärast on Hispaania peaminister Mariano Rajoy juba rõhutanud, et seisab iseseisva Šotimaa ELi liikmeks võtmise vastu.
Mas nentis eile, et tegelikult lepiks ta ka suurema autonoomiaga, kui Hispaania annaks Katalooniale õiguse ise selle üle otsustada.
Need, kes seisavad nii Hispaanias kui Kataloonias iseseisvuspüüdluste vastu, leiavadki, et iseseisvuse toetajad on nihutanud arutelu fookuse lahkulöömiselt Kataloonia rahva otsustusõigusele. Hispaania arvamusküsitluste agentuuri Metroscopia juhi Jose Juan Toharia sõnul on debatt muutunud väga segaseks ja pannud iseseisvuse vastased keerulisse olukorda – kes saaks täie veendumusega öelda, et on vastu kellegi õigusele ise otsustada. «See on olnud iseseisvusliikumise semantiline võit,» sõnas ta.
Marcus Pucnik, kes töötab Kataloonia kodanikuühiskonna ühingus, mis on samasugune iseseisvuse vastu ja ühtsuse poolt võitlev liikumine nagu Šotimaa «Better Together», leidis, et ei ole hea sundida inimesi kõigepealt otsustama, kas nad on katalaanid või hispaanlased.
«Me aga aktsepteeriks referendumit, kui see oleks seaduslik ja demokraatlik,» kinnitab ta. Pucnik märkis, et Kataloonia iseseisvusliikumine on kaaperdanud nende rahvusliku püha, mil varem ülistati lihtsalt katalaanide ajalugu ja kultuuri.