Leedu ekspeaminister: meie programm oli lihtne – pidime saama eestlastest paremaks

Leedu endine peaminister Andrius Kubilius (vasakul) ja OECD peasekretär Angel Gurría täna Riia konverentsil. Foto: Riia konverents/Flickr

«Me kulutame Euroopas liiga palju aega rääkimisele,» sõnas Leedu endine peaminister Andrius Kubilius täna Riia konverentsil. Kubilius sõnul lahendavad kriisi teod, mitte sõnad. «Minu kogemus kinnitab seda selgelt, olin kahel korral kriisi ajal Leedu peaminister,» ütles ta ja lisas, et pikaajalised väljakutsed nõuavad vahel samme, mida tuleb ette võtta kohe.

«Meie programm oli toona väga lihtne – me oleme leedulased, me peame saame paremaks kui eestlased,» sõnas Kubilius ja sõnas, et nüüdseks on see tema hinnangul ka õnnestunud, sest Leedu palgad on jõudnud Euroopa keskmisest kümne aasta taguse ajaga võrreldes 40 protsendilt 70 protsendile. Küll möönis Kubilius, et pärast karme otsuseid leedulased teda tagasi enam ei valinud.

Ka Euroopas on vaja Kubiliuse hinnangul vastu võtta koheseid otsuseid ja samme, mis muudaks pikaajalise perspektiivi paremaks, kui see praegu on. «Euroopas on väga tugev vajadus tegutsemise ja tõeliste poliitiliste liidrite järele,» ütles Kubilius ja lisas, et Euroopa peaks selgelt väljendama, et Ukraina on selle osa.

Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs sõnas samal paneelil esinedes, et liikmesriikide valitsustel on Ukraina kriisi käsitlemise puhul samuti suur roll. «Sanktsioonid tehtud nii, et EList tulev raha ei toetaks otsest Moskva sõjategevust. Me teame, mida tuleb teha ja tähtis on, et valitsused järgiksid seda teed, sest mõnikord kaasneb reformide elluviimisega töökaotus,» sõnas Piegalgs.

OECD peasekretäri Angel Gurría hinnangul on Euroopal ka muutmist vajavaid siseprobleeme – mitmed faktorid takistavad selle arengut.«Üks kasvumootor – kaubavahetus – on olnud loid. Teine kasvumootor –eksport – on olnud ka loid, sest Euroopa pangandussektorit pole korda tehtud ja reguleeritud,» sõnas Gurría. Seni on Euroopat vedanud arengumaad, kuid ka see enam ei tööta, sest Hiinaga on kaubavahetus jõudnud seisakusse ja Brasiiliaga liigub väga aeglaselt. «Mis on seisakust väljasaamismeetodid? Viia intressimäärad alla? Kas me pole Kas me pole seda juba teinud, need on praktiliselt nullini jõudnud. Teine idee – kulutame end seisakust välja. Oot - kas me sedaka  ei teinud juba?» küsis Gurría.

Kubilius pidas Euroopa praeguseks probleemiks suletust. «Euroopa ei peaks kartma laienemist, laienemist täna, mitte homme, kui ta tahab konkurentsivõimeline püsida,» ütles Kubilius.

Sachsen-Anhalti rahandusminister Karl-Heinz Paqué sõnas, et Euroopa on kriisis aga varemgi olnud, näiteks külma sõja alguses ja Berliini müüri langemise järel. «Lisaks uskusime 1990. alguses naiivselt, et on vaja vaid veidi investeeringuid ja Euroopa ida- ja lõunaosas jõuavad läänele järele. «Elasime poliitilist heausklikkuse maailmas, kuid Venemaa on tõestanud, et nii see ei ole. Peame vaatama, mida teha õnnestub, et rajale tagasi saada,» ütles Paqué.

Paqué pakkus välja ka mitmeid punkte, mida ellu viia, näiteks koordineerida rohkem makromajandust ja tegeleda pangandusliidu loomisega. Lisaks on tema hinnangul oluline, et Poola liituks euroalaga. «Lõpetuseks vajame kaitsepoliitikas palju tugevamat koostööd,» sõnas Paqué.

Gurría nõustus pangandusliidu loomise vajadusega Euroopas. «Kui kommertspangandus lasta sulada kokku investeerimispangandusega, on tulemuseks suur segadus. Ei saa võtta inimeste sääste ja kukkuda neid investeerima,» sõnas ta ja lisas, et pangandusest on raske ahnust välja juurida, kuid seda tuleb reguleerida.