Šotimaa referendumi eel võitlevad nii iseseisvust pooldavad kui seda vastustavad aktivistid innukalt poolakate häälte eest, kirjutab ajaleht Scottish Herald.
Šoti iseseisvushääletusel võivad saada määravaks poolakate hääled
Umbkaudu 120 000 mittešotlasest Euroopa Liidu kodanikul on õigus referendumil hääletada ja poolakaid on neist kaugelt kõige rohkem.
2011. aasta rahvaloenduse kohaselt elab Šotimaal 61 000 poolakat.
Edinburghis elav Šoti poola kogukonna juht Marcin Soltysiak väidab, et unionistid käivad usinalt poolakate uste taga ja räägivad, et neil tuleb iseseisvusleeri võidu korral maalt lahkuda, sest Šotimaal tuleb iseseisvumise korral EL-iga oma liikmesuse üle uuesti läbi rääkida.
«Väita, et meid iseseisvuslaste võidu korral deporteeritakse on üleolev ja solvav,» ütles Soltysiak Scottish Heraldile.
JAH-kampaaniat juhtiv Šotimaa esimene minister Alex Salmond tõrjus arvamust ohust EL-ist pärit sisserändajatele.
«Ajal, mil Šotimaa tulevikku Euroopas on ohustamas Westminsteri eliit, kelle meeli on haaranud UKIP (Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei), on muutunud eriti selgeks, et Šotimaa Euroopa-poliitika üle saavad kõige paremini otsustada inimesed Šotimaal,» ütles ta sel nädalal.
«Meil on võimalus tegutseda ja inimestel kogu Šotimaal ühineda, et aidata šotlastel saavutada meie ühine eesmärk, mis tuleb kasuks meile kõigile,» lausus ta.
Sellest hoolimata on Salmondil iseseisvumisel kasutuselevõetava valuuta küsimuse tõttu olnud probleeme mitmete hääletajate veenmisega.
Viimase, 11. septembril avalikustatud You Gov küsitluse põhjal toetab Suurbritannia koosseisu jäämist 52 protsenti ning lahkulöömist 48 protsenti hääleõiguslikest.
Kõige enam toetavad Ühendkuningriiki jäämist üle 65aastased Šoti elanikud, kelle hulgas on ka pärast Teist maailmasõda Šotimaale kolinud poolakad.
Rahvahääletusel ei ole õigust osaleda Šotimaal sündinud brittidel, kelle praeguseks elukohaks on Inglismaa, Wales või Põhja-Iirimaa.