Putini eksnõunik Riias: Ukraina kriis ei tekkinud üleöö, seda planeeriti 11 aastat

Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov ja Kennani instituudi juht Matthew Rojansky (vasakul)täna Riias julgeolekukonverentsil. Foto: flickr.com

«Me oleme kogu aeg kuulnud, et Ukraina kriisile sõjalist lahendust pole. Tegelikult pole Ukraina-Vene sõjale mittesõjalist lahendust,» sõnas Venemaa presidendi Vladimir Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov täna Riias julgeolekukonverentsil.

Illarionovi lisas, et Ukraina kriis pole midagi, mis üleöö tekkis. «See on Vene kindralstaabi pikaajaline plaan, mida on vähemalt 11 aastat planeeritud ja peatada seda ei saa. Ukraina ei saa samuti seda peatada, kui agressori vastu meetmeid pole,» ütles ta.

«Enne mõeldi, et anname Gruusiast Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ära, siis on asjaga lõpp. Järgmisena mõeldi, et anname Krimmi ära, siis piisab. Aga ei – isu hoopis kasvab,» sõnas Illarionov, lisades, et Euroopa sanktsioonid Venemaa vastu on tõeline naljanumber.

Illarionovi sõnul ei tohiks Ukraina kriisi tegelikult kriisiks nimetada. «See on Vene presidendi Vladimir Putini sõda Ukraina vastu ja nii tuleks seda ka nimetada. Kui keegi räägib Ukraina kriisist, mängib ta Putinile kaardid kätte,» ütles ta.

Ülemraada saadik ja Ukraina endine välisminister Borõs Tarasjuk ütles samal paneelil esinedes, et Ukrainal pole praegu muud valikut kui agressoriga võidelda, kuid ta rõhutas, et kerge see pole, sest Venemaa on maailmas suuruselt kolmas sõjaline jõud.

 «Võitlemine pole muidugi ainuke võimalus, Ukraina on valmis ka rahumeelseks lahenduseks, detsentraliseerimiseks.  Kuid meil on vaja selleks agressori nõusolekut, kuid Venemaaga ei saa laua taha istuda ja usaldusväärselt asjades kokku leppida,» ütles Tarasjuk ja lisas, et tulemuseni jõudmiseks on tarvis teiste riikide toetust. Tarasjuk tõi veel välja, et Ukraina vajab ka hädasti reforme, kuid neid keeruline paralleelselt sõdimisega ellu viia.

Endine Ukraina suursaadik USAs Oleg Shamshur rõhutas samuti reformide vajalikkust, kuid nägi seda veidi teistsugusest perspektiivist. «Kui tahame võidelda, peame hakkama reformima riiki. Tuleb võidelda korruptsiooniga, teha energiareform,» ütles Shamshur. Ka ütles ta, et isegi kui sündmused idas kuidagi laheneksid, peab Ukraina 20-25 aastat elama veel pideva Vene agressiooni ohuga.

USA Wilsoni keskuse Kennani instituudi juht Matthew Rojansky sõnas, et USA jaoks on Ukraina tähtis, sest see on Euroopa projekti mõõduks. «Kuid me ei saa olla rohkem ukrainlased kui ukrainlased ise,» ütles ta ja lisas, et USA võib endale küll mõjuvõimsa riigina palju lubada, kuid lasta end samm-sammult Venemaaga konflikti tõmmata on miski, mis sinna alla ei kuulu.

Illarionov püstitas aga küsimuse, et kui USA toonane president George W. Bush peatas 2008. aastal Vene edasitungimise Thbilisile, ähvardades sõjalise sekkumisega, mis Barack Obama praegu sama ei tee