Pudelipaat Plastiki viis lõpule ajaloolise reisi

Suure reisi läbi teinud Plastiki. Foto: SCANPIX

Tuhandetest plastpudelitest ehitatud katamaraan jõudis täna Sydney sadamasse, viies lõpule oma neli kuud kestnud reisi üle Vaikse ookeani, vahendas AFP. Aktivistid tahtsid sellega juhtida tähelepanu jäätmete taaskasutamise vajalikkusele ja tõsta teadlikkust ookeanide saastatusest.

12 500 pudelist valmistatud purjekale Plastiki oli 15 000-kilomeetrise teekonna eduka lõpetamise puhul vastu tulnud sadu inimesi. Projekti algataja, Rothschildi pangadünastia pärija, Briti keskkonnaaktivist David de Rothschild ütles, et tunne on võimas.

Norra maadeavastaja Thor Heyerdahli kuulsa Kon-Tiki järgi nime saanud katamaraan alustas reisi San Franciscost Austraalia suunas märtsis. Paadi meeskonnas oli kuus liiget, nende seas ka Heyerdahli lapselaps Olav. Reis viis neid Vaikse ookeani põhjaosas esmalt kokku suurte vee peal hulpivate jäätmehunnikutega, vahepeatused tehti Line'i saartel, Samoal ja Uus-Kaledoonias.

Kui Heyerdahl sõitis Lõuna-Ameerikast Polüneesiasse balsakoorest valmistatud parvel, siis Plastikil on pudelid seotud pontoonide ehk ujukite külge. Pudeleid hoiab koos plast ning India pähkli koortest ja suhkruroost valmistatud liim. Ka purjed on tehtud taaskasutatavast plastist.

Meeskond sõltus täielikult taastuvenergiast – seda ammutati päikeselt, tuulest ja velovalmendi abil töötavatest elektrigeneraatoritest. Joogiks kasutati uriinist ümbertöödeldud vett. Toetajatega olid interneti abil laevaga pidevas ühenduses – huvilised said plastikilaste tegemistel silma peal hoida veebisaidi, blogide ja Twitteri kaudu.

Purjeka kipperid Jo Royle ja Dave Thomson ütlesid, et Plastikiga seilamist ei saa millegagi võrrelda. Usk, et nad oma eksperimentaalaluse võiduka lõpuni juhivad, ei kadunud neil aga hetkekski.

De Rothschild tuli ideega välja pärast seda, kui luges ÜRO raportit maailma merede ökosüsteemi ja mitmekesisuse kohta. Enda sõnul sai ta alles siis aru, kui suure jälje inimesed ookeanitesse on jätnud. Oma silmaga ookeanis nähtud hõljuv plastimassiiv kinnitas probleemi ulatust.

«Näed keset eikusagit neid plastmassist asju. Nad lagunevad, muutuvad järjest väiksemaks, kuni kalad nad alla neelavad.» Seejärel söövad samu kalu inimesed, ütles ta.

ÜRO andmetel on ookeanides igal ruutkilomeetril üle 15 000 prügieseme. Vette heidetakse igal aastal 6,4 miljonit tonni plasti.