Maakeral läheb kitsamaks: 2100. aastaks võib rahvaarv kerkida 13 miljardini

Rahvarvu kasvu piduriks on näiteks epideemiad, sõjad ja looduskatastroofid, ent need peaksid olema ülimassiivsed. Praegu möllab osas Aafrika riikides Ebola, mis suurel määral maakera rahvaarvu ilmselt ei mõjuta. Foto: Reuters / Scanpix

Erinevalt varem arvatust jätkub teadlaste väitel meie planeedil rahvastiku juurdekasv ning 21. sajandil jooksul sünnib juurde veel miljoneid inimesi. Praegu elab Maal seitse miljardit inimest. 

ÜRO ning USA Washingtoni ja Seattle´i ülikooli teadlaste koostöös valminud prognoosimudelite kohaselt peaks aastaks 2100 olema maailma rahvaarv kerkinud 13,2 miljardi inimeseni, kellest neli miljardit elab Aafrikas, edastab ajakirja Science võrguversioon.  

Rahvastiku-uurijad kasutasid nüüdisaegseid statistilisi meetodeid, mitte niivõrd ekspertide arvamusi ennustamaks rahvaarvu tulevikus.

«ÜROd on varasemalt kritiseeritud, et ta ei ole avaldanud rahvastikustatistika täpseid uuringuid ning nüüd ta tegi seda,» sõnas USA New Yorgi rahvastiku-uuringute keskuse demograaf John Bongaarts.

2000. aastate alguses arvas enamik demograafe, et rahvaarv kerkib 21. sajandi keskpaigaks üheksa miljardini ning siis juurdekasv peatub. Oletati, et sellele aitab kaasa rasestumisvastaste vahendite laiem levik ja seksuaalhariduse kvaliteedi paranemine Aafrikas, kus rahvastiku juurdekasv on suurim. Samuti nähti mõjutegurina naiste haridusolukorra paranemist, mis omakorda mõjutab saadavate laste arvu. Nii aga ei ole juhtunud.

 Aafrika riikides on sündimus jäänud samaks või kahanenud ainult minimaalselt. Seda saab osaliselt selgitada asjaoluga, et rasestumisvastaseid vahendeid ei kasutata nii laialdaselt kui oodati ning haridust saavate naiste arv ei ole kasvanud nagu ennustati.  Olukord Aafrikas mõjutab globaalselt rahvastiku juurdekasvu vaid osaliselt.

ÜRO teeb iga paari aasta tagant rahvastikukasvu prognoosi. Sellesse kaasatakse maailma juhtivad statistikud ja demograafid, kelle prognoosid põhinevad sünni- ja surmastatistikal.

Mitte kõik rahvastikuteadlased ei ole tuleviku rahvaarvu ennustamisel samal seisukohal.

«Ekspertidel on üsna hea statistiline ülevaade praegu teadaoleva kohta, kuid nad ei kipu lisama värskeid andmeid, mis aitaksid anda tulevikurahvastikust täpsema pildi,» sõnas statistik Adrian Raftery.

ÜRO tegi uues rahvastikuprognoosis koostööd Raftery ja ta kolleegidega, mitte varasemalt uuringuid läbi viinud demograafidega.

Raftery meeskonna uuringus võeti arvesse ka sündimuse muutumist aja jooksul kogu maailmas. Just see aitas saada täpsema ennustuse.

«Uus statistiline meetod ei põhine eeldustel, vaid olemasoleval statistikal, kaasa arvatud Aafrikast saadud arvudel. Just need andmed annavad võimaluse rahvaarvu varasemast täpsemalt ennustada,» teatas Raftery.

Demograafide meeskond jõudis järeldusele, et 2100. aastaks võib maailma rahvastik olla kasvanud 13,2 miljardi inimeseni.

Selle sajandi lõpul kerkib Aafrika rahvastik ühelt miljardilt neljale miljardile. 2100. aastatel jätkub rahvastiku juurdekasv, mitte ei saabu kahanemine.

ÜRO uut rahvastiku-uuringut saavad kasutada erinevate riikide majandusteadlased, keskkonnaspetsialistid ja valitsused ennustamaks saastatust, globaalset soojenemist, epideemiate teket, globaalseid majandustrende ning reageerida vajadustele muuta infrastruktuure. 

Raftery sõnul on maailma rahvastiku pidev juurdekasv tähtsaim probleem.

Rahvastikuteadlased rõhutasid, et ennustusi ei saa siiski võtta puhta kullana, sest rahvaarvu mõjutavad näiteks epideemiad, sõjad, mässud ja loodusõnnetused, mille tõttu võib hukkuda väga palju inimesi. Samas peaksid need katastroofid olema väga laiaulatuslikud ja massiivsed, et need rahvaarvu drastiliselt mõjutaksid.