Venemaa Eesti suursaadiku Nikolai Uspenski sõnul oli Venemaal keeruline langetada otsust Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse toetamise kohta.
Uspenski: Abhaasia ja Lõuna-Osseetia toetamine oli keeruline otsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas juhindus Venemaa rahvusvahelise õiguse normidest, lisas ta.
Uspenski sõnul tõmbas Gruusia president Mihheil Saakašvili ise «oma riigi territoriaalsele terviklikkusele kriipsu peale».
Pidev sõjalise jõu kasutamine nende rahvaste vastu, keda ta oma sõnul soovis näha oma riigi koosseisus, ei jätnud neile rahvastele muid valikuvõimalusi, rääkis Uspenski.
Julgeoleku tagamine, õigus rahulikuks ning turvaliseks eluks sai võimalikuks enesemääramise kaudu sõltumatus riigis.
«Me teame, et Gruusia presidendi poolehoidjad püüdsid teatud etappidel teda eemale hoida järelemõtlematust sõjalisest avantüürist, kuid ta ilmselt väljus kontrolli alt,» rääkis Uspenski.
Diplomaadi sõnul lootis Venemaa, et realiseerub Venemaa ja Prantsusmaa presidentide ühine initsiatiiv, nn Medvedevi-Sarkozy plaan. Kuid Thbilisi lükkas selle sisuliselt tagasi, nentis ta.
«USA lubab Saakašvili režiimile NATO kaitset, millega tehti algust relvasaadetiste näol, see on otsene kutse uude avantüüri,» lisas diplomaat.
Uspenski sõnul on Venemaa kohuseks kindlustada inimestele igapäevane elu ja tunnustada nende iseseisvust. Sellele kutsub Venemaa üles ka teisi riike, lisas diplomaat.
Suursaadik väljendas lootust, et sõjalise konflikti lõkkele löömises süüdi olevad inimesed kannavad ka täielikku vastutust.
Augusti keskel ja ka enne seda toimunud sündmused näitasid suursaadiku sõnul, et Saakašvili režiim pole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Kaine mõistuse vastane tegutsemine tõi endaga kaasa hulgaliselt ohvreid rahulike elanike hulgas, rääkis diplomaat.
Uspenski sõnul kutsub Venemaa teisi riiki töötama välja oma seisukoht Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse küsimuses. Suursaadiku väitel on neil mõlemal õigus rahvuslikule enesemääramisele.
«See (Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatuse tunnustamine) oli keeruline otsus,» märkis ta. «Venemaa toetus ÜRO 1970. aasta deklaratsioonile rahvusvahelise õiguse printsiipidest riikidevahelistes suhetes.»
Vahetult enne pressikonverentsi kohtus suursaadik Eesti välisministri Urmas Paetiga.