Financial Times: Baltimaad pinges Vene pilootide põigete pärast

Vene hävitajad Su-25.

FOTO: SCANPIX

Baltimaad täheldavad drastilist kasvu Venemaa sõjaliste provokatsioonide vallas, kirjutab pikemas ülevaates Briti majandusleht Financial Times.

Leedu piiridel on NATO hävitajad tänavu pidanud sekkuma 68 korral, Läti on registreerinud 150 «pingelist instidenti» ning Eesti on kandnud ette viis õhuruumi rikkumist.

Idanaabrite kutsumata külaskäigud on kasvuteel ka Soomes, kaheksa aastat Rootsi välisministri ametit pidanud Carl Bildti sõnutsi pandi nende vastu aga hiljuti toime tema ametiaja «kõige tõsisem sissetung».

«Paljud inimesed siin ja kõikjal Põhja-Euroopas on mures, mida see meie tuleviku jaoks tähendab. See pole healoomuline [käitumine], see on üpris ebameeldiv,» ütles Balti Kaitsekolledži lektor James Rogers ja lisas, et sissetungid on «Venemaa katse kõikidele meelde tuletada, et nad on tänaseni arvestatav õhujõud».

Kuigi venelaste lennuavantürismi teravik on olnud suunatud Baltimaadele, võib siiki täheldada intsidentide sagenemist palju laiemal skaalal. Kratsimata pole jäänud ka teiste NATO liikmete õhuruumide ääred, sh Kanada, USA, Holland, Rumeenia ja Suurbritannia.

Ühe lääne ametniku sõnutsi on tänavu toiminud kõvasti üle saja hävitajate kiirreageerimise Vene lennukite lähenemistele – kolmekordne kasv võrreldes kogu eelmise aastaga.

«[Me] võime kanda mõned neist lendudest Vene sõjaliste õppuste ja tegevuse arvele piki NATO idapiire, kuid paljudel juhtudel kompab Vene sõjavägi provokatiivselt õhuruumi, kuhu neil pole luba siseneda,» ütles üks kõrge NATO sõjaväeohvitser, kes kinnitas ühtlasi, et intsidentide kasvav hulk teeb neile tõsist muret.

Pentagoni andmetel on vaid viimase kahe kuuga leidnud aset vähemalt 16 Vene tuumapommitajate põikamist USA ja Kanada õhukaitse identifitseerimistsooni. Viimased neist – läinud kolmapäeval ja neljapäeval – langesid kokku Ukraina presidendi Petro Porošenko visiidiga Ottawasse ja Washingtoni.

Venemaa on juba aastaid teinud jõulisi investeeringuid oma õhujõududesse, mille tulemusel on võimalik lennata rohkem – ja kaugemale.

«Praegu Ukrainas toimuv on osa globaalsest projektist,» hoiatab Vene poliitiline kommentaator ja terav Putini-kriitik Andrei Piontkovski, kelle hinnangul võib president võtta järgmiseks sihikule Baltimaad.

Kremli kõige provokatiivsemad käigud – Rootsi sissetung ning Eesti julgeolekutöötaja [Eston Kohvri – toim] vangivõtmine – leidsid aset paar päeva pärast seda, kui president Barack Obama käis Tallinnas kinnitamas, et USA ja NATO kaitsevad Baltimaid kõikide võimalike rünnakute eest.

«See ajab inimesed närvi ja nad arutavad, kas liitlased [ikka] tulevad neile appi,» ütles Rogers. «On tähtis, et lääne suurjõud vastaksid [sellistele sammudele] samaga (ingl. k. meet like with like)  ning näitaksid, et Venemaa mõõgatäristamine ei hirmuta kedagi.»

Tagasi üles