Juristid: lepe Rosatomiga pakkus firmale Soomes eripositsiooni

Peaminister Alexander Stubb (vasakult paremale), trandspordi- ja regionaalminister ja Paula Risikko ning majandusminister Jan Vapaavuori. Foto on tehtud mullu juunis, kui nad kandideerisid Koonderakonna esimeheks. Foto: SCANPIX

Soome juristid kritiseerivad majandusministri Jan Vapaavuori ja Rosatomi tegevjuhi Sergei Kirijenko allkirjastatud koostöölepet, kuna see pakkus Vene riigifirmale Soomes eripositsiooni.

Kõnealune lepe, mis puudutas koostööd tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist, kirjutati alla selle aasta veebruaris, kirjutab Helsingin Sanomat.

Juristide sõnul on lepe eriline, kuna selle täitmise eest vastutab Soomes majandusministeerium ja Venemaal tuumaenergiakontsern Rosatom. Tegemist on sama ettevõttega, mis on Fennovoima aktsionär ja osaleb uue tuumajaama ehitushankes. Ligi nädal tagasi andis Soome valitsus heakskiidu Fennovoima taotlusele uue tuumajaama ehitamise kohta.    

Leppe esimeses punktis on kirjas, et osapooled julgustavad ja edendavad võrdsel ning mõlemapoolsel kasul põhinevat koostööd tuumaenergia rahuotstarbelise kasutuse valdkonnas.

Kolmanda punkti järgi teevad osapoole koostööd näiteks tuumaseadmete hangete osas. Seadmete all mõeldakse tuumareaktoreid.  

Energiafirma Fennovoima ostab võimaliku tuumajaama tuumareaktori just Rosatomilt, mis on lubanud arvestatavas mahus rahastada ka ehitamist.  

Enam kui kuu pärast leppe allkirjastamist ostis Rosatomi tütarettevõte RAOS Voima 34 protsenti Fennoivoima aktsiatest, mis varem kulusid Saksa firmale E.ON.

Helsingi ülikooli haldusõiguse professor Olli Mäenpää suhtub majandusministeeriumi ja minister Vapaavuori tegevusse erakordselt tõsiselt. «Küsimus pole üksnes selles, et ettepanekut tutvustanud minister poleks tohtinud põhimõttelise loa andmise hääletusel osaleda, vaid selles, et majandusministeeriumi on nüüd kohustatud aitama kaasa Rosatomi äritegevuse edenemisele. Lepe on justkui õpikust võetud näide ametniku põhjendamatust  mõjutamisest ehk siis antud juhul majandusministeeriumi mõjutamises.»           

Kaks nädalat tagasi tutvustas Vapaavuori valitsusele majandusministeeriumis valminud lahendust, mille järgi tuleks kiita heaks Fennovoima hange ja lükata tagasi TVO palve pikendada neljanda reaktori põhimõttelist ehitusluba. Valitsus hääletaski vastavalt ministri tehtud ettepanekutele, mis viis Rohelise Liidu koalitsioonist lahkumiseni.

Vapaavuori ei näe oma sõnul mingit seost Rosatomiga sõlmitud koostöölepe ja Fennovoimale uue reaktori ehitamiseks antud loa vahel. «Koostöölepe sõlmiti ametnike vahel, riikide vahel. Loa andmine on hoopis muu asi.»

Mäenpää sõnul ei saa vastavalt haldusseadusele kiita heaks, et majandusministeerium kohustub kasutama mõjuvõimu Rosatomi heaks. «See on lepe, millele kirutavad alla ettevõtted. Soome poleks pidanud kirjutama alla leppele, mille teiseks osapooleks on firma. Pean seda lugu väga tõsiseks, kuna see ohustab selelt majandusministeeriumi sõltumatust tuumaenergiat puudutavas otsuses.»

Soome majandusministeeriumi ja Rosatomi vahelist lepet peab kummaliseks ka Ida-Soome ülikooli avaliku õiguse emeriitprofessor Teuvo Pohjolainen. «Väga eriline, et taoline lepe üldse allkirjastati. Lisaks peab problemaatiliseks seda, et leppele alla kirjutanud minister on teinud hiljem ettepaneku kiita heaks ehitushange, milles osaleb ka Rosatom,» rääkis Pohjolainen.

Tema sõnul on võimalik, et Vapaavuori kui lepinguga seotud inimene, poleks tohtinud valituses toimunud hääletusel osaleda. Emeriitprofessori sõnul oleks see tulnud selgitada välja enne, kui Fennovoima ja TVO avaldusi arutama hakati. «Kummaline on ka see, et eelmine lepe lõppes 2004. aastal ja pärast seda saadi kümme aastat hakkama ilma leppeta. Mingil põhjusel leiti veebruaris 2014, et tuleb allkirjastada uus leping.»     

Turu ülikooli professori Veli-Pekka Viljaneni arvates on Rosatomil kummaline kaksikroll. «Pole üldsegi normaalne, et riikide vahel sõlmitava lepingu puhul on teiseks osapooleks äriettevõte. Kontekst on väga veider. Rosatom on ka riigiametniku rolli, kuigi on firma. Asjade taoline korralduse rõhutab seda, kuivõrd lähedal on Rosatom Vene valitsusele.»