Saksamaa ei rutta rahastama rikkis relvastuse remonti

Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen poseerib koos Saksa mereväe eriüksusega. Viimaste raportite kohaselt on Saksamaa kaitseväe varustatusega tõsiseid probleeme. Foto: FABIAN BIMMER / REUTERS

Neil päevil said sakslased lekkinud parlamendiraporti kaudu teada, et nende mereväe 43 helikopterist on lennuvõimelised vaid seitse, neljast allveelaevast on töökorras ainult üks ning relvasüsteemidest rääkides puudub igas kolmandas vajalik varustus.

Kõigele sellele vaatamata ei kosta Saksamaal üleskutseid kasvatada kaitsekulutusi, kirjutab Wall Street Journal.

«Inimesed vaatavad seda kõike, naeravad natuke ning ütlevad: kui meil seda kraami varem vaja pole läinud, ega siis lähe ka tulevikus,» ütles Berliini Vaba Ülikooli politoloog Gero Neugebauer.

Nagu näitas kevadine Körberi Fondi küsitlus, on enam kui kolmandik sakslasi küll seda meelt, et riik peaks rahvusvahelistes kriisides rohkem kaasatud olema – kuid kõigest 13 protsenti toetavad sõjaväe kasutamist selles kontekstis.

NATO andmetel on Saksamaa kaitsekulutused vaid 1,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Tänaseni kasutab Saksa kaitsevägi selliseid iganenud masinaid nagu 1960ndadest pärit Transall transpordilennukid ning Sea King helikopterid.

«Päevavalgele tulevad jalustrabavad probleemid kaitseväe varustusega, kuid rahvas pole just raevus,» nentis reedel ajakirja Stern veebiväljaanne. «Euroopa võimsaim majandus maksab [palka] armeele, mille varustus on mingisugune naljanumber.»