Araali meri on kadumas

Araali meri

FOTO: SCANPIX

USA kosmoseagentuur NASA avaldas uued satelliitpildid kaduvast Araali merest, mis tegelikult on sisemaal asuv umbjärv.

Kui 50 aasta eest oli see suur järv ja seal oli palju kala, siis nüüdseks on enamik järvest kuivanud, edastab YLE.

Pool sajandit tagasi oli Araali meri oma suuruselt neljas järv maailmas.

Kasahstani ja Usbekistani piiril asuvasse järve suubuvaid Amudarja ja Sõrdarja jõgesid hakkas Nõukogude Liit pärast Teist maailmasõda põllumaade niisutamiseks mujale juhtima. Jõgede vett kasutati eelkõige puuvillapõldude kastmiseks.

Tulemuseks oli, et järve jõudva vee hulk kahanes märgatavalt ja järv kaotas oma esialgset suurust.

Järve suuruse kahanemise tõttu muutus ka kliima, õhus ei olnud enam nii palju niiskust ning vihma sadas vähem.

2000. aastate alguses jagunes Araali järv kaheks. Järve suubuvatele jõgedele rajati 2005. aastal tammid, mille abil suunati enamik veest järve väiksemasse põhjas asuvasse ossa. Suurem, lõunapool asuv järveosa jäeti kuivama.

Nüüdsed sateliitpildid näitavad, et järve suuremast osast ei ole enam midagi alles.

Nõukogude Liidu ajal toimus Araali järvel kalapüük. Järveäärne suurim linn oli Aralsk, kus asusid kalatöötlemise tehased.

Järve alal on seni alles palju kalastusaluseid, mis nüüdseks on roostes ja lagunemas.

Järve kuivamine ei ole ainus seda piirkonda tabanud keskkonnakatastroof. Järve nüüd nähtaval olevasse põhjaliiva on ladestunud mürkaineid, mis tugevate tuule korral koos liivaga õhku kerkivad ja edasi kanduvad.

Kinnitamata andmetel on seal ka Nõukogude Liidu ajal tehtud tuumakatsetustest radioakatiivseid jäätmeid.

Põhjapoolset väiksemat järveosa püütakse päästa. Veepind on saadud tammide abil kerkinud ning selle tõttu on ka soolsus vähenenud.

Wikipedia: Araali meri on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani territooriumile.

Araali meri paikneb Kesk-Aasia suuremate kõrbete  - Karakum, Kõzõlkum ja Üstirti platoo -  vahel ning tema valgala pindala on kokku 1,8 miljonit ruutkilomeetrit.

Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.

Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks.

Tagasi üles