/nginx/o/2015/11/12/4693399t1h2758.jpg)
/nginx/o/2014/10/02/3397437t1he46b.png)
Ööl vastu tänast võeti Ukrainas Krivoi Rogis maha järjekordne Vladimir Illjitš Lenini kuju. Augustis Mariupolis maha võetud Lenini kuju alusele on aga ilmunud teade, et ta läks kalale.
Monumendisõda: Ukrainas võeti jälle üks Lenin maha ja teine läks kalale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monumentide langetamine on reaktsioon, mis ei tohiks Eestiski võõras olla, ehkki suurem osa sümbolitega võitlemise aktsioone jääb meil juba vähemalt kahe aastakümne taha. Ka Ukrainas võib punamonumentide langetamise lainest rääkida 1990.–1991. aastal, ent mõningatel hinnangutel võis Ida-Euroopa suurimasse riiki jääda pärast Nõukogude Liidu lagunemist veel kuni 1500 endise režiimi mälestusmärki.
Ukraina Wikipedia leheküljel, mis kannab pealkirja «Ленінопад» (tõlkes võiks see olla näiteks Leninisadu), kinnitatakse, et alates möödunud aasta novembrist on maha võetud või lõhutud pea nelisada punamonumenti. Aktsioon algas ajal, mil Ukraina toonane valitsus teatas, et loobub assotsiatsioonileppest Euroopa Liiduga ja said alguse protestid, mida nüüdseks tunneme Kiievi Iseseisvuse väljaku järgi nimega Maidan või Euromaidan.
Pühapäeva hilisõhtul langetas rahvahulk Harkivi kesklinnas asunud Ukraina suurima Lenini pronksist kuju, mida viimatise suurema punamonumentide ründamise ajal aasta alguses kohalikel venemeelsetel kaitsta õnnestus. 1963. aastast saadik Vabaduse väljakul seisnud 8,5 meetri kõrgusele Lenini kujule kirjutati kõigepealt suruõhuhaamriga ukrainameelsete loosung – Слава Україні! (Elagu Ukraina).
/nginx/o/2014/09/29/3390499t1h557e.jpg)
Harkivi kuberner Ihor Baluta allkirjastas Euromaidanpressi andmetel umbes samal hetkel dokumendi, millega lubas Lenini lammutamise. Baluta kinnitas ka, et on instrueerinud vastavaid võimuorganeid, et Lenini kuju võetaks maha aja- ja kultuurilooliste monumentide nimekirjast.
Õhtuhämaruses kinnitati kuju külge trossid ning tõmmati see maha. Juubeldav rahvahulk ei jäänud ootama ehitusfirma koristustöid, vaid asus ise Leninit lammutama.
Venemaa piirist vähem kui poolesaja kilomeetri kaugusel asuvas Harkivis toimusid kevadel verised kokkupõrked venemeelsete ja Kiievi valitsuse toetajate vahel ning veebruaris püstitati sinna Lenini kaitseks suisa barrikaade ja Vene-meelne meedia on linna näidanud eelkõige president Vladimir Putini toetajaskonna kantsina.
Venemaa opositsionääri Aleksei Navalnõi tellitud viimastes arvamusküsitlustes kinnitas aga 87 protsenti Harkivi elanikest, et sooviks jääda Ukraina riigi koosseisu.
Harkivi Vabaduse väljakule ilmusid esmaspäeva hommikul siiski kuju lahkumisest pahandatud kodanikud, kes asetasid selle jalamile lilli, pesid maha Ukraina-meelseid kritseldusi ja korjasid ära Ukraina lippe.
Venemaa kommunistliku partei esimene aseesimees Igor Melnikov kirjeldas toimunut ajalool ja esiisade väärtustel trampimisena. Kremli-meelne ingliskeelne uudistekanal RT nimetas Harkivi Lenini lõhkumist kriminaalseks vandalismiaktiks ning tõi välja, et Kiievi valitsus seda hukka ei mõistnud.
Siseministeeriumi nõuniku Anton Geraštšenko sõnul peaks võimud püstitama monumente hoopis neile kangelastele, kes on hukkunud Ukraina iseseisvust ja ühtsust kaitstes – nii sajandeid tagasi kui nüüd hukkunud Putini Venemaaga võidelnud sõduritele ja Maidanil tapetud Taevasele Sajale.
/nginx/o/2013/12/09/2675514t1h2ce6.jpg)
Üks esimestest ja kindlasti ka teistest enam tähelepanu saanud Leninitest, mis Maidani ajal maha võeti, asus Kiievis protestide südames – paigas, mis kunagi kandis nime Oktoobrirevolutsiooni väljak. Selle asemele pandi peagi mõneks ajaks kuldne WC-pott – Ukraina võimu korrumpeerituse sümbol.
Harkivi Leninit on kaotada püütud sealjuures ka rahumeelsete vahenditega – näiteks lõigati 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste reklaamklipis linna tutvustavast videost Lenini kuju välja.