1960ndate kasvandik Jens Stoltenberg meenutab noorusaegu Norras – tol ajal ainsas Venemaaga piirnevas NATO liikmesriigis – ning kinnitab, et jäise tundra taga ringi hiiliv karu teda ülemäära rahutuks ei teinud.
NATO juht üritab rahustada murelikke Baltimaid
«Olime väike 5 miljoni elanikuga maa ning külma sõja ajal tundsime me end alati turvaliselt, sest me olime alati kindlad, et NATO tuleb kohale kuigi meil polnud alalisi baase ega sõdureid,» ütles uus NATO juht ja endine Norra peaminister Financial Timesile antud intervjuus.
Aeg on edasi läinud ning tänaseks on NATOs neli Venemaa naabrit lisaks – ning nood on harjumatult häälekad väljendades oma kahtlusi alliansi appitõttamises Vene agressiooni puhul.
Nagu NATO 13. peasekretär oma esimeses paberlehele antud usutluses aga kinnitas, pole Baltimaadel ja Poolal muretsemiseks põhjust. «Ma mõistan, mis tähendab olla Venemaaga piirnev väike maa,» ütles Stoltenberg. «Ma mõistan väga hästi, kui väga meie liitlased – eriti aga need, kellel on ühine piir Venemaaga, idapoolsed liitlased – usaldusväärset NATOt vajavad... Minu ülesanne on kanda hoolt selle eest, et kõik liitlased tunneksid end sama turvaliselt nagu Norra end tundis ja jätkuvalt tunneb.»
Stoltenberg saabus Brüsselisse eelkäijast Anders Fogh Rasmussenist pehmema reputatsiooniga Kremli suunal. Omal ajal Vietnami sõja ning NATO vastu meelt avaldanud mees suutis peaministrina teha kalapüügi- ja energiadiili Moskvaga. 2010. aastal lahendas Stoltenberg Dmitri Medvedeviga – kes parasjagu Vene presidendi ametit pidas – pikaajalise tüli merepiiri pärast.
Siiski soovib Stoltenber rõhutada, et ta hoiakud ei erine eelkäija Rasmusseni omadest sugugi: «Anders Fogh Rasmussenil ja minul on täpselt sama hinnang Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ja Krimmi annekteerimise tõsiduse suhtes,» ütles ta.
Justkui soovides seda sõnumit rõhutada, teeb Stoltenberg oma esimese välisvisiidi tuleval nädalal Poolasse – mis on Vene ohu osas üks häälekamaid maid maailmas.