Adolf Hitler oli Nobeli rahupreemia kandidaat? Huvitavaid fakte Nobeli preemiate kohta

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli rahupreemia
Nobeli rahupreemia Foto: SCANPIX

Täna algab Nobeli preemiate jagamine, esimene on meditsiinipreemia.

Soome ringhääling YLE tõi ära fakte Nobeli preemiate kohta, millest osa ei vasta tõele.

Nobeli preemia võib saada vaid ühe korra – see ei vasta tõele, sest piiranguid ei ole. Näiteks USA teadlane John Bardeen sai füüsika Nobeli kahel korral – 1956 ja 1972. Briti biokeemik Frederick Sanger aga sai keemia Nobeli 1958 ja 1980.

Kandidaat saab olla vaid ühes Nobeli auhinna kategoorias – see ei vasta samuti tõele. Marie Curie sai füüsika Nobeli 1903. aastal ka keemia Nobeli 1911. aastal. Teadlane ja rahuaktivist Linu Pauling võitis Nobeli keemiaauhinna 1954 ja Nobeli rahuauhinna kaheksa aastat hiljem.

Adolf Hitler oli Nobeli rahupreemia kandidaat – see vastab tõele. Rootsi poliitik E.G.C. Brandt esitas natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hiteri Nobeli rahupreemia kandidaadiks 1939. aastal. Brandt võttis hiljem Hitleri nominatsiooni tagasi selgitades meediale, et see oli nali. Nobeli asjatundjate sõnul võib Nobeli kandidaadiks esitada keda tahes, kuid see ei taga veel preemia saamist.

Winston Churchill sai Nobeli rahupreemia – see ei vasta tõele. Verest, higist ja pisaratest rääkinud Briti peaminister ja konservatiivne poliitik Winston Churchill ei saanud Nobeli rahupreemiat, vaid kirjanduspreemia. See anti talle üle 1953. aastal.

Nobeli auhindu saab jagada ka postuumselt – see ei vasta tõele. Alates 1974. aastast on Nobeli preemiaid jagatud vaid elusolevatele inimestele. Vaid 2011. aastal tegi auhindu jagav Nobeli fond erandi, sest üks meditsiini Nobeli saanutest Ralph Steinman suri paar päeva enne auhinnagalat. Talle otsustati see auhind anda postuumselt ning auhinnaraha sai ta perekond.

Üle 94 protsendi nobelistidest on mehed – see vastab tõele. Nobeli auhinna 847 saajast vaid 44 ehk viis protsenti on naised. Rahupreemia on saanud 15 naist, kuid majandusauhinna vaid üks naine. Nobeli fondi esindajate sõnul ei langeta nad auhindade jagamisel otsuseid soolisel põhimõttel. Mees nobelistide suurem arv näitab, et meestel on osadel teadusaladel arvuline ülekaal.

Wikipedia: Nobeli auhind ( Nobeli preemia) on Rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Selle pälvinu on nobelist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles