Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/06/3409385t1hfe42.jpg)
Juhtumite arv, mil NATO sõjalennukid on Poola ja Balti riikide õhuruumi lähedal vastuseks Vene sõjalennukite liikumisele tuvastuslende sooritanud, on Krimmi annekteerimisest alates hüppeliselt suurenenud, ütles kõrge NATO ametiisik.
«Sel aastal on tuvastuslende tehtud kaks ja pool korda rohkem kui eelmisel aastal - me oleme tunnistajaks olulisele tõusule,» ütles ta täna Poolas Laski õhuväebaasis AFP-le.
NATO uus peasekretär Jens Stoltenberg viibib visiidil Poolas ja külastab ka Laski õhuväebaasi.
«See ei ole mitte üksnes provokatiivne, vaid kujutab endast ohtu ka lennuohutusele,» ütles ametiisik tsiviillennukite ja registreerimata lende sooritavate Vene sõjalennukite kokkupõrkeohule viidates.
Ametiisiku sõnul ei esita Vene sõjalennukid lennuplaani ning lendavad väljalülitatud transponderiga, samuti ei suhtle Vene piloodid lennujuhtimiskeskustega.
NATO on vastuseks Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile tugevdanud alalist õhuturbemissiooni Balti riikides, saates Leetu lisalennukeid ja paigutades lennukid ka Eesti õhuväebaasi Ämaris.
«Nad (Vene sõjalennukid) lendavad piisavalt lähedal, et seda saaks nimetada provokatsiooniks. Ilmselgelt ei ole nad ekslikult kursilt kõrvale kaldunud,» sõnas ta.
Ta möönis samas, et Vene sõjalennukid ei ole NATO õhuruumi tunginud. Iga selline samm oleks tema sõnul oluline eskalatsioon.
Venemaa okupeeris veebruari lõpul ja märtsi algul pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši tagandamist Krimmi poolsaare ja liidendas selle märtsi keskpaigaks. Seejärel on Moskva õhutanud relvakonflikti Ukraina ja venemeelsete separatistide vahel Ukraina idaosas.
Ukraina ja lääneriikide väitel on Vene väed osalenud separatistide poolel otseses lahingutegevuses.