Europarlament pinnis volinikukandidaat Kataineni

Soome endine peaminister Jyrki Katainen Brüsselis europarlamendis kuulamisel. Foto: SCANPIX

Soome endine peaminister Jyrki Katainen vastas täna Brüsselis europarlamendi küsimustele. Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale asudes saab tema vastutusvaldkonnaks töökohad, majanduskasv, investeeringud ja konkurentsivõime. Mees sõnas saadikute ees esinedes, et poliitikaga tegeleb ta seepärast, et soovib maailma muuta.

Kataineni sõnul keskendub suur osa tema tulevasest tegevusest volinikuna sellele, kuidas rahastada suuri transpordistruktuure. «See on ka valdkond, mis paneb meid leidma uusi rahastusallikaid. Minu meelest peab avalik sektor nii palju erasektorit kaasa tooma kui võimalik,» ütles ta.

«Taristufond Euroopa Ühendamise rahastu ja selle võimalused ning projektivõlakirjad on võimalused, mida saaks kasutada senisest palju tõhusamalt. Ma olen kindel, et suurte infrastruktuuride puhul mängivad projektivõlakirjad palju suuremat rolli,» lisas ta.

Iiri eurosaadik Lynn Boylan (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon) küsis Soome endiselt peaministrilt, kuidas tema näeb Iiri olukorra parandamist, kus on veerand miljonit töötut inimest ja erainvesteeringud on kokku kukkunud. «Ma mõistan iirlaste olukorda ja ma pean ütlema, et te olete väga vapper rahvas. Iirimaa on üks neid maid, kuhu saaks kaasata väga palju erainvesteeringuid ja seda oma maine tõttu. Me peame tähelepanu pöörama teadus- ja arendustegevusele,» vastas talle Katainen.

Kataineni sõnul on Euroopa Liidu kõik liikmesriigid praegu enam-vähem samas olukorras. «Me kõik peame end uuesti ümber kujundama. Ka tugevamad riigid ei saa öelda, et nad on tugevad ka kümne aasta pärast.»

Euroopa parlamendi asepresident Olli Rehn (ALDE) ütles, et tänapäeval Euroopa liiga sõltuv fossiilsetest energiaallikatest ja Venemaa gaasist. «Me peame oluliselt määral parandama Euroopa energiakindlust. Kuidas te asepresidendina seda energiajulgeolekut tagada toetaksite. Kuidas palju 300 miljardist eurost on määratud keskkonnasõbraliku energiaallikate toetuseks?» küsis ta.

Kataineni sõnas, et esimeseks konkreetseks vahendiks on selliste energiainvesteeringute tegemine, mis ühendaks nn energiasaared ülejäänud Euroopaga. «Pürenee poolsaare, Hispaania-Portugali ühendus ülejäänud Euroopaga, teine asi on Soome ühendus Balti konnektorite ja seejärel ülejäänud Euroopaga, siis poleks kumbki piirkond selline eraldiolev energiasaar nagu praegu,» ütles ta ja lisas, et ELis on vaja kindlasti ka energia ühisturgu, et praeguseid puhta energia tõkkeid eemaldada.