/nginx/o/2014/10/07/3412129t1h0828.jpg)
Poola lõunaosas Teise maailmasõja ajal asunud Auschwitz-Birkenau surmalaagri asupaika rajatud muuseumis meenutati täna 70 aasta möödumist vangide mässust.
Auschwitzis mälestati vangide mässu 70. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülestõusu korraldasid peamiselt juudi kinnipeetavatest moodustatud nn Sonderkommando-üksused, kelle ülesandeks oli muu hulgas osaleda tapmise ähvardusel teiste kinnipeetavate surnukehade hävitamisel. Ülestõusu Birkenaus korraldati pärast seda, kui ühe taolise üksuse liikmed said teada, et nad mõrvatakse 7. oktoobril. Kinnipeetavad ründasid sõdureid, tappes 15 SS-last. Ülestõusu käigus sai teadaolevalt surma 451 kinnipeetavat.
Poola lõunaosas asuv Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal, kui riik oli okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede poolt ja sinna toodi esimesed rongitäied vange, kes olid peamiselt Poola vastupanuvõitlejad. Lähedalasuva Birkenau surmalaagri ehitustöödega alustati 1941. aastal ning täisvõimsusel rakendati see tööle kaks aastat hiljem.
Erinevatel andmetel tapeti või suri kurnatuse, haiguste ja nälja tagajärjel 1945. aastani tegutsenud Auschwitz-Birkenau surmalaagris kuni poolteist miljonit inimest. Suurem osa ohvritest olid juudid, kuid hukkunute seas oli ka mustlasi, sõjavange, poliitilisi vange ja vaimulikke.
Pärast natsionaalsotsialistliku Saksamaa langemist tegutses aastail 1945-1947 seal NKVD laager.