/nginx/o/2014/10/08/3413407t1hc9d0.jpg)
Bosnia ja Hertsegoviina serblaste elualadele ilmunud venelastest kasakad muutsid kohalikud moslemid murelikuks.
Bosniasse saabunud Krimmi kasakad panid moslemid muretsema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda eriti põhjusel, et kohaliku meedia väitel on nende liidriks Nikolai Djakonov ehk siis sama mees, kes juhtis kasakaid Krimmi poolsaarel, kui see kevadel liideti Vene Föderatsiooniga.
The Guardiani andmetel serblaste elualadele saabunud kokku 144 kasakat, keda on nähtud riigi suuruselt teises linnas Banja Lukas. Ametivõimude kinnitusel on nende eesmärgiks osaleda Esimese maailmasõja ohvrite mälestusüritusel, kus meenutatakse serblaste ja venelaste ühist ajalugu.
Vaatamata ametlikule selgitusele saabusid nad riiki äreval ajal, kuna pühapäeval toimuvad Bosnia ja Hertsegoviinas üldvalimised.
Bosnia Serblaste Vabariigi president Milorad Dodik on ähvardanud, et serblased löövad Bosniast lahku, kui ta peaks oodatult võitma valimised oma piirkonnas. Dodik on ka varem ähvardanud serblaste lahkumisega Bosniast. Tegelikkuses tooks see kaasa järjekordse rahvusvahelise kriisi Balkanil.
Dodik on tuntud oma hea läbisaamise poolest Vene presidendi Vladimir Putiniga. Sõbrad kohtusid viimati septembris Kremlis, kus nad teineteist vastastikku kiitsid.
Putin peaks neli päeva pärast üldvalimisi külastama naaberriigi Serbia pealinna Belgradi.
Bosnia sõja aastatel (1992-1995) toetas Venemaa õigeusklikke serblasi. Bosnias sõdis teise hulgas ka Igor Girkin, keda teatakse ka nime Igor Strelkov all. Ida-Ukrainas tegutses sama mees terroristide ühe juhina ja oletatavasti on ta seotud juulis Malaisia reisilennuki allatulistamisega.
Bosnia meedia on seostanud Strelkovi vanade fotode järgi nn Višegradi massimõrvaga aastal 1992. Tookord mõrvati kõnealuse linna lähiümbruses ligi 3000 moslemi. Endise Jugoslaavia territooriumil sooritatud kuritegusid uuriv tribunal Haagis on teatanud, et ohvritest 600 olid naised ja 119 lapsed. Kohtu kinnitusel oli massimõrv sõdade üks jõhkramatest etnilistest puhastustest.
Haagi kohus pole Strelkovile süüdistust esitanud, avalikust arhiivist tema nime ei leia.