Eesti päritolu Soome kirjanik Sofi Oksanen kritiseeris eile Frankfurdi raamatumessi avamisel karmilt Venemaa suhtumist soome-ugri rahvastesse.
Oksanen: Venemaa tallab Soome sugulasrahvaid jalge alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oksaneni sõnul trambib Venemaa jalge alla oma territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid, nagu marid, neenetsid ja komid, kelle elukohtades leidub olulisi loodusvarasid, nagu nafta ja teemandid, vahendas Helsingin Sanomat.
«Muudel soome-ugri keeltel läheb halvasti suurtel maa-aladel ja seda eriti Venemaal, mõned keeled on juba surnud või on ohustatud, kirjandusest rääkimata. Selle eest võib tänada koloniseerimist, mis on saanud saatuslikuks ka mõnele muule põlisrahvale.»
Kirjaniku sõnul võivad soomlased olla õnnelikud, et nende loodusvaraks on peamiselt «ebaseksikas mets».
«Marid ja neenetsid istuvad Venemaa naftaväljade peal. Komide asustusalade loodusvarad võeti kasutusele Nõukogude Liidu laiaulatusliku vangilaagrite süsteemi GULAG abiga, mis viis piirkonna venestamisele ning samas komikeelse raamatukultuuri allakäiguni.
Oksaneni sõnul asub 40 protsenti Venemaa naftavarudest ja teemantidest soome-ugri rahvaste asustatud aladel ja see on dikteerinud nende äärmiselt rahumeelsete kultuuride saatuse.
Kirjanik puudutas oma kõnes soometumist ja naiste positsiooni Soome kirjanduse ajaloos.
«Soometumine on vähendatud iseseisvus, uuristatud demokraatia ja kägistatud väljendusvabadus – mudel, mida soomlasel on võimatu soovitada teistele, kuigi viimasel ajal on mõnele välismaisele eksperdile hakanud näima, et see võiks sobida Ukrainale.»
Ta puudutas oma kõnes ka enesetsensuuri sihtmärgiks sattunud ansambli Sleepy Sleepers plaati «Tagasi Karjalasse». «Avaldatu tundus kahjustavat Soome ja Nõukogude Liidu suhteid ning see eemaldati plaadiautomaatidest, nõuti koguni esinemiste tühistamist. Bänd ei tahtnud soometuda ja sellest tuli üks Soome menukamatest rokkgruppidest.»
Oksanen meenutas oma kõne lõpus kirjanduse tähtsust väikeste keelte, nagu näiteks soome keele jaoks. «Kirjutan soome keeles, kuna see on minu emakeel ja tänu tõlkijatele pole see, et esindan väikest keelepiirkonda, olnud takistuseks globaalse lugejaskonnani jõudmiseks. Soome keel on kirjanikele täiesti võrratu alliteratsioon lõputute muutmisvõimalustega.»
«Pealegi, kui meie, soomlased, oleks jätnud keele ja kirjanduse arendamise unarusse, poleks teil võib-olla J.R.R. Tolkieni «Sõrmuste isandat», kuna Tolkien armastas seda «veidrat keelt», mis pani aluse Tolkieni kõrghaldjate keelele.»
Oksaneni kõne pealkirjaks oli «Jõuluvana räägib soome keelt». Kõne lõpus viitas ta jõuluvanale. «Ennekõike on põhjust meenutada, et jõulutaadi emakeel on tõenäoliselt kas soome või saami keel, mis on ka üks soome-ugri keeltest. Jõuluvana nimelt elab meie juures, Soome ja Venemaa praegusel piiril asuval tundrualal, kuid laste õnneks valdab ta hea haridusega põhjamaalasena mitut keelt.»