/nginx/o/2013/10/22/2566668t1h7781.jpg)
2004. aastal esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Leedu ekspresident Rolandas Paksas peaks saama valimistel kandideerida, teatas Euroopa Nõukogu ministrite komitee.
Tagandatud Leedu presidendi saaga jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komitee, mis jälgib Euroopa inimõiguste kohtu otsuste täideviimist, leidis, et Leedu võimud peaks muutma riigi põhiseadust nii, et Paksas saaks uuesti valimistel kandideerida.
Leedu valitsusliitu kuuluva erakonna Kord ja Õiglus Euroopa Parlamendi saadikust liider Paksas oli Leedu president aastatel 2003–2004, kuid ametis olles said talle osaks süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, on sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.
Paksase pöördus aga Euroopa inimõiguste kohtusse, leides, et tema Leedu valimistel kandideerimise keeld on vastuolus tema kodumaa põhiseaduse õigusriikluse põhimõttega. 2011. aastal kuulutaski kohus õigusvastaseks korra, mille järgi Leedus ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saa.
Leedus parlament hakkaski mullu arutama võimalusi põhiseaduse parandamiseks nii, et põhiseaduse või ametivande rikkumise tõttu ametist tagandatud või saadikumandaadi kaotanud isik saaks uuesti sellel ametikohal tööle asuda.
Parlament pöördus aga asja selgitamiseks põhiseaduskohtusse, mis keelas põhiseadusele viidates märtsis Paksasel presidendiks pürgimise. Nii polegi seadusemuudatusi seni vastu võetud, mis tähendab, et Paksas ei saanud kandideerida ka tänavustel presidendivalimistel ning 2012. aasta parlamendivalimistel.
Küll aga pole keeld takistanud Paksasel kandideerida edukalt eurovalimistel. Alates 2009. aastast on ta Leedu saadik Euroopa Parlamendis.