/nginx/o/2014/10/09/3416409t1h9e82.jpg)
Bosnia 12. oktoobri üldvalimisi varjutab üha suurenev rahulolematus sotsiaalse olukorraga, etnilised tülid ja Euroopa Liiduga ühinemist takistav korruptsioon.
Bosnia valimisi varjutavad rahulolematus, korruptsioon ja etniline vaen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endist Jugoslaavia vabariiki ja nüüdset Euroopa ühte vaeseimat riiki raputasid veebruaris suured valitsusvastased meeleavaldused, mida polnud juhtunud 1990. aastatest saati.
Tuhanded inimesed avaldasid meelt valitsuse vastu, kes ei suuda rakendada Euroopa Liiduga liitumiseks vajalikke poliitilisi ja majanduslikke reforme ning võidelda korruptsiooniga.
«Sotsiaalne kriis süveneb, töötute hulk kasvab ja tingimused sotsiaalseks kokkukukkumiseks on olemas,» hoiatas poliitikaekspert Enver Kazas.
Võimule tulijaid ootab kiiremas korras ees suurem sotsiaalne rahulolematus, kui nad radikaalseid muudatusi ei tee, ütles ta.
Presidendi residentsi ette koguneb iga päev väike hulk meeleavaldajaid, soovides valitsuses näha uusi inimesi.
«Siinolemise kaudu loodame innustada võimalikult palju valijaid hääletama, et vahetada välja kõik need kriminaalsed võimurid, kes on viimase 20 aasta jooksul riiki süstemaatiliselt rüüstanud,» ütles 59-aastane Sarajevo elanik Drenko Koristovic.
Pühapäeval valitakse etnilise ja usulise kuuluvuse alusel määratletud presidentuuri kolm liiget. Ametikoha peavad täitma üks horvaat, üks moslem ja üks serblane.
Lisaks valitakse ka parlamendiliikmed.
Oma hääle saavad anda ligikaudu 3,3 miljonit bosnialast.
1992.-95. aastal toimunud Bosnia sõja tagajärjel on riik lõhenenud moslemi-horvaadi föderatsiooni ja serblaste Republika Srpska (RS) vahel. Mõlemaid ühendab nõrk keskvõim.
3,8 miljoni elanikuga Bosnia on Euroopa üks vaesemaid riike. Riigis on keskmine palk 415 eurot kuus.
Kohalike vabaühenduste sõnul kaotab riik korruptsiooni tõttu aastas ligikaudu 750 miljonit eurot.
Lisaprobleemiks on mais olnud suured üleujutused, mis läksid riigile maksma ligikaudu 2 miljardit eurot ehk 15 protsenti riigi majanduse kogutoodangust.
Etniliste pingete tõttu on riik aastast 2006 poliitilises ummikseisus.
Moslemid, horvaadid ja serblased, kes moodustavad riigis kolm suuremat vähemust, pole suutnud Brüsseli nõutud reformides kokku leppida. Euroopa Liiduga ühinemisplaanides on Bosnia teistest Balkani riikidest maas.
Seetõttu on poliitikud pöördunud häälte püüdmiseks rahvusluse retoorika poole.
Bosnia serblaste liider Milorad Dodik, kes kandideerib presidentuuri uueks ametiajaks, on ähvardanud ka ülejäänud riigist lahkulöömisega: «Minu poliitika eesmärk on see, et oleksime .... rohkem riigi moodi.»
Presidentuuri moslemist liige ja teiseks ametiajaks kandideeriv Bakir Izetbegović keelitas islamiusulisi olema ühtsed.
Eksperdi Ivan Sijakovići sõnul tahavad inimesed meeleheitlikult tõelisi muutusi.