Nobeli kirjanduspreemia võitis prantsuse kirjanik Patrick Modiano

Patrick Modiano. Foto: SCANPIX

Täna anti Nobeli kirjanduspreemia prantsuse autorile Patrick Modianole. Komisjoni teatel sai Modiano preemia «Mälukunsti eest, millega ta on elustanud kõige hoomamatumaid inimsaatusi ja avanud elu okupatsioonitingimustes».

Ta on avaldanud ligi 30 teost, peamiselt romaane, ent ka näiteks lasteraamatuid. Tema kesksed teemad on komisjoni sõnul mälu, unustus, identiteet ja süü.

Modiano sündis 1945. aastal Pariisi äärelinnas Boulogne-Billancourt'is. Kirjaniku isa oli juudi-itaalia päritolu ja kohtus Belgiast pärit näitlejatarist emaga okupeeritud Pariisis. Päritolu ja elu algusaastad on Modiano kirjutisi tugevalt mõjutanud.

Juudi päritolu, Saksa okupatsioon ja identiteedikaotus on tema romaanide sagedased teemad. 1968. aastal ilmunud esikromaani «La Place de l'Étoile» tervitati Saksamaal kui ühte kaalukamat holokaustijärgset kirjandusteost.

Läbimurde eest kirjanduses võlgneb Modiano tänu ema sõbrale kirjanik Raymond Queneau'le, kes tutvustas noort kirjanikku Gallimard'i kirjastusele.

Praegu elab 69-aastane kirjanik Pariisis, hoiab avalikkuse eest kõrvale ega suhtle kuigi sageli meediaga.

Mondiano on olulisematest preemiatest võitnud 1978. aastal Goncourti auhinna romaani «Rue des boutiques obscures» eest. Temalt on ilmunud 29 romaani, viimati «L'Herbe de nuit» (2012).

Eesti keeles on avaldatud «Hämarate poodide tänav»,  mida peetakse tema kuulsaimaks teoseks ning «Silmapiir» ja  «Unistuse kaugeimast otsast».

Kõige uuem tõlge Patrick Modianolt on kaks aastat tagasi kirjastuselt Eesti Raamat ilmunud «Silmapiir». Kui varasemaid tõlkeid tuleb otsida kasutatud raamatute poest, siis «Silmapiiri» saab osta nii Apollo kui ka Rahva Raamatu poodidest.

Raamatut iseloomustakse nii: «See on armastuslugu 1960ndate aastate Pariisis, kus juhuslikult kohtuvad väikeses raamatupoes töötav noormees ja neiu, kes on sekretär, hiljem guvernant. Neil mõlemal on paineid minevikust, nad tunnevad seepärast pidevalt varjatud ohtu. Teineteiselt leiavad nad lohutust ja tuge.

Millised on need ohud, seda autor sõnaselgelt ei ütle, annab vaid üksikuid detaile ja vihjeid, neist kujuneva mosaiikpildi peab lugeja ise kokku panema, täites puuduvad killud omaenese fantaasiaga. Õrn ja karge armastuslugu katkeb, kui Margaret peab ähvardava ohu eest päevapealt pagema. Ta kaob jäljetult Pariisist, kuid mitte algaja romaanikirjaniku Jean Bosmansi südamest.

Nelikümmend aastat hiljem, kõndides mööda tänapäevase Pariisi tänavaid, kerkivad Bosmansi mällu pildid sündmustest ja inimestest, kellega elu teda toona kokku viis. Nüüd, vana mehena, tajub ta, et ei ole ikka veel suutnud Margareti lahkumisest üle saada. Kild killu haaval hakkab ta kokku panema rada, mida mööda jõuda armastatuni.»

«Silmapiiri» tõlkis Jana Porila.

Patrick Modiani oli nende kirjanike hulgas, keda kihlveoportaalid tänavuseks Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks ennustasid, seega pole tegemist «musta hobusega». Võrreldes selliste maailmanimedega nagu John Le Carré, Umberto Eco, Bob Dylan, Peter Handke, Milan Kundera, Philip Roth, Tom Stoppard jt, peeti tema šansse enne tulemuse välja kuulutamist kespärasteks. Teiste hulgas peeti tõenäoliseks, et Nobeli preemia võib saada hoopis Eesti päritolu Soome kirjanik Sofi Oksanen, kes oleks võidu puhul olnud läbi ajaloo kõige noorem Nobeli kirjanduspreemia laureaat.

Viimastel kümnel aastal on Nobeli kirjanduspreemia võitnud järgmised autorid:
2004     Elfriede Jelinek
2005     Harold Pinter
2006     Orhan Pamuk
2007     Doris Lessing
2008     Jean-Marie Gustave Le Clézio
2009     Herta Müller
2010     Mario Vargas Llosa
2011     Tomas Tranströmer
2012     Mo Yan
2013     Alice Munro