Läti muusikal sai natsikütilt hävitava hinnangu

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Simon Wiesenthali keskuse juhataja Efraim Zuroff.
Simon Wiesenthali keskuse juhataja Efraim Zuroff. Foto: SCANPIX

Lätis lavale tulev muusikal Teise maailmasõja ajal natsidega koostööd teinud omakaitseväe üksuse Arāja Komando (Sonderkommando Arajs) liikmest Herberts Cukursist sai tuntud natsikütilt neljapäeval hävitava hinnangu.

Simon Wiesenthali keskuse juhataja Efraim Zuroff nimetas oma Twitteri kontol kogu lugu tülgastavaks ja muude karmide sõnadega.

Muusikal pealkirja all «Cukurs. Herberts Cukurs» peaks esietenduma laupäeval Liepajas.

Cukurs võttis osa Läti Vabadussõjast. Hiljem sai temast rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud lennunduse pioneer. Cukurs konstrueeris ja ehitas ise lennukeid ning sooritas pikki lende, muu hulgas Gambiasse, Jaapanisse, Palestiinasse ja Etioopiasse. Teda kutsuti hüüdnimedega «Balti Lindbergh» ja «Läänemere kotkas».

Pärast sõda süüdistati meest Läti juutide mõrvamises holokausti ajal, kuid peitis ennast pärast sõda ja kohut tema üle pole seega mõistetud. Cukursi tapsid 1965. aastal Uruguays väidetavalt Iisraeli salaluure Mossad agendid.

Lätis on viis prominenti alla kirjutanud avalikule kirjale, milles kutsuvad valitsust üles etendust ametlikult hukka mõistma.

«See on täiesti vastuvõetamatu, et selliseid inimesi kujutatakse kangelastena,» ütles Läti välisministeeriumi eestkõneleja Karlis Eihenbaums. Eihenbaums lisas aga, et kuigi Läti on järjekindlalt sõjakuriteod hukka mõistnud, siis demokraatiana toetab riik sõnavabadust.

Arāja Komandot peetakse vastutavaks umbes 25 000 inimese surmas, kellest enamik olid juudid. Cukursi populaarsus ja kuulsus muutis ta eriti äratuntavaks tunnistajate seas ning hiljem maaliti temast sünge pilt.

Muusikali tootja Juris Millers kaitses etendust ja soovitas Zuroffil seda enne hukkamõistmist vaadata.

«Ma olen täiesti teadlik, et muusikal on provokatiivne, sest tegemist on äärmiselt vastuolulise ja traagilise perioodiga Läti ajaloos,» rääkis Millers ajalehele Latvijas Avize.

«Meie eesmärgiks ei ole Cukursi puhtakspesemine ega hukkamõistmine, meie eesmärgiks on keskustelu alustamine,» lisas produtsent.

Muusikali reklaammaterjalidel kirjeldatakse Cukursi kõige kuulsama lätlasena maailmas ja ülistatakse tema kangelastegu, kui ta lendas 1934. aastal Riiast Gambiasse isevalmistatud lennukil. Reklaamis ei mainita mehe koostööd natsidega.

Uudisteagentuur AFP märgib, et paljud lätlased liitusid natsidega, sest lootsid niimoodi võita sissetungivat Nõukogude Liitu ja paljud kaasmaalased peavad neid kangelasteks. Nõukogude Liit okupeeris Lätit kuni 1991. aastani.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles