/nginx/o/2014/10/10/3418453t1hcc80.jpg)
Tänavuse Nobeli rahupreemia said India inimõigusaktivist Kailash Satyarthi ja Talibani käest pääsenud pakistanlanna Malala Yousafzai, kes võitlevad noorte ja laste õiguste ning hariduse kättesaadavuse eest.
Nobeli rahupreemia said Malala Yousafzai ja Kailash Satyarthi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme nimetanud kaks inimest, kes võitlevad sama eesmärgi nimel. Nad on moslem ja hindu ning see on juba ka koos väga tugev märk,» kommenteeriti pressikonverentsil.
Satyarthi tänas Nobeli komiteed miljonite laste võitluse tunnustamise eest.
Malala Yousafzaid peeti ka üheks kõige tõenäolisemaks laureaadiks. Ta on kõigest 17-aastane ning seega ka kõige noorem inimene, kellele eales rahupreemia antud.
Malala ja tema isa seisid tüdrukute õiguse eest koolis käia juba varem ja Malala oli varjunime all BBC kaastööline, kes blogis oma elust ja võitlustest. Avalikkuse huviorbiiti tõusis ta aga enam 2012. aastal, mil Talibani terroristid lasid talle tema tegevuse pärast kuuli pähe. Tüdruk viidi Suurbritanniasse ravile ning ta jäi ellu. Pakistani naasta pole ta saanud, sest kardetakse, et see võib olla talle eluohtlik.
Temast on aga saanud tüdrukute koolihariduse eest võitlev aktivist ning teda toetab teiste seas näitlejanna Angelina Jolie.
Malala kannab alati pearätti ning on kinnitanud, et on pühendunud moslem, teenides sellega ära mõningate islamit naiste- ja üldse inimvaenulikuks pidavate aktivistide kriitika.
Malala võitis möödunud aastal Sahharovi preemia.
60-aastane Kailash Satyarthi on India aktivist, kes võitleb lapstööjõu kasutamise vastu ning laste õiguse eest käia koolis. Tema organisatsioon Bachpan Bachao Andolan on vabastanud üle 80 000 kellegi teenistuses põhiõigustest ilma jäänud lapse. Tema tegevusel on ka ülemaailmne mõõde ning ta on võidelnud selle eest, et lapstööjõu kasutamist nähtaks inimõiguste rikkumisena.
Satyarthile on varem antud mitmeid inimõigusauhindu, sealhulgas 2009. aastal USA Demokraatia kaitsja auhind.
Rahupreemia väljaandmisest
Tänavu esitati Nobeli rahupreemiale 278 kandidaati, mis on kõigi aegade rekord. 47 nomineeritut olid organisatsioonid.
Eelmine rekord pärineb möödunud aastast, siis esitati 259 kandidaati.
Ehkki alati esineb spekulatsioone nomineeritute osas ning mitmed nominentide esitajad teevad oma eelistused ka ise teatavaks, varjab Nobeli komitee arutelusid 50-aastane saladuseloor. Pärast seda võib infot kasutada ajaloouurimustes, ent otsus, kas materjal avalikustatakse, tehakse siiski iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
Nobeli rahupreemia tehakse erinevalt teistest Nobeli auhindadest teatavaks Norras Oslos. Norra Nobeli-komitee koosneb viiest liikmest, kelle kinnitab ametisse Norra parlament.
Statistikat
Seni on välja antud 94 rahupreemiat, esimene anti 1901. aastal.
2 korda on rahupreemia läinud jagamisele kolme inimese vahel.
Rahupreemia on seni saanud 15 naist.
Nobeli rahupreemia saajate keskmine vanus auhinna saamise ajal on 62 aastat.
Üks laureaat on preemia tagasi lükanud – Le Duc Tho, Vietnami poliitik ja diplomaat, kellele määrati rahupreemia koos Henry Kissingeriga Pariisi rahuleppe sõlmimise eest 1973. aastal. Leppega pidi lõppema sõjategevus Lõuna-Vietnamis, ent see ei läinud nii.
Kolm rahupreemia laureaati on selle määramise ajal olnud vahi all – Saksa patsifist ja ajakirjanik Carl von Ossietzky, Birma poliitik Aung San Suu Kyi ja Hiina inimõigusaktivist Liu Xiaobo.