Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/10/3419193t1h61fc.jpg)
Kui päike kuldab üle Sahara kõrbe Erg Chebbi liivadüünid, asuvad mehed ja naised seal turistidele auke kaevama. Nimelt tahavad viimased lasta end tervise nimel kaelani liiva sisse matta.
Maroko kaguosas olev Merzouga küla asub just Sahara kõrbe külje all ning on koduks berberi hõimule, kelle peamiseks sissetulekuallikaks on turism. Varem nomaadidena ringi rännanud mehed on nüüd juba aastaid Merzougas hotelle ja restorane pidanud – küla asub ju liivadüünide kõrval ning kõik kõrbe näha ihkavad turistid satuvad sinna paratamatult.
Nüüd on berberid turistide kohalemeenutamiseks käiku võtnud ka liiva enda. Soovijad maetakse ligi kümneks minutiks kaelani kuuma liiva. See nn liivateraapia peaks andma leevendust reumale, lendvale, polüartriidile ja mõningatele nahahaigustele.
Efekt peaks olema sarnane saunaskäigule, puhastades keha mürkidest. «Me pakume siin igat tüüpi turismi, kuid eriti pöörame tähelepanu tervisele,» sõnas turismiga tegelev berber Abdessalam Sadoq.
Liivateraapiasse uskujad pole siiski vaid turistid, vaid ka paljude marokolaste meelest on kõrbel tervendav vägi. «Tulen igal aastal nädalaks siia ja tunnen end pärast seda palju paremini,» sõnas ishiase alla kannatav Ali Kallamouche, kes ise elab riigi keskosas Beni Mellali linnas.
Liivavanni võtmine maksab Merzougas kümme eurot ja kui patsiendid liiva maha raputavad, mähitakse nad kohe kuumadesse rätikutesse, et keha järsust jahtumisest tekkivat võimalikku šokki vältida.
Ait Atta berberite järeltulijatel pole alati kerge olnud endale elatist teenida ning möödunud sajandi teisel poolel pühendusid nad datlipalmide kasvatamisele ja turismile.
Kaamelisafarid ja kõrbematkad meelitavad turiste jätkuvalt piirkonda, kuid majanduslanguse ajal peavad turismitöölised leidma ka muid meelelahutusvõimalusi, millega raha teenida. Paljud tulevad ka lihtsalt imekaunist päikseloojangut vaatama.
«Inimesed tulevad siia liivavanne võtma ja kohalikke roogasid maitsma, mille valmistamisel oleme me kasutanud ravitoimega taimesid ja ürte,» sõnas Sahara turismiliitu juhatav Abdessalam Sadoq.
Turism annab Marokos kümme protsenti SKPst. Turuekspertide teatel on turismisektor ka kasvamas ning suuresti tuleb selle eest tänada heaoluturismi arendajaid.