Peruus levib muhk- ja kopsukatk

Suurenenud lümfisõlmed ehk niinimetatud katkumuhud Foto: Wikipedia.org

Peruus on mitmed inimesed haigestunud muhk- ja kopsukatku.

Võimude andmetel on seni üks ohver, 14-aastane poiss, kirjutab abc.net.au.

Põhjapoolses Ascope provintsis on nakatunud vähemalt 31 inimest. Haiguse leviala asub pealinnast Limast 520 kilomeetri kaugusel loodes.

Seal asub ka Peruu üks kuulsamaid randasid ja populaarne turistide puhkamispaik Chicama Beach.

Peruu tervishoiuministri Oscar Ugarte sõnul kontrollitakse hoolikalt sellest piirkonnast pärit toiduaineid, eriti suhkrut ja kala.

Ugarte kinnitusel suri Downi-sündroomiga poiss muhkkatku tagajärjel 26. juulil.

Selle nädala esmaspäevase seisuga on enamikul haigestunutest muhkkatk, kuid on teada ka neli kopsukatku juhtumit.

Esimene suurem katkupuhang oli Peruus 1903. aastal, viimane aga 1994. aastal. Siis hukkus 35 inimest.

Muhkkatku esineb kopsukatkust sagedamini. Kopsukatku puhul on tegemist kopsupõletikuga, mille tagajärjel kopsukude kärbub.

Muhkkatk tekib katkubakteri levimisel mööda lümfiteid. Katkumuhud tekivad kaenla all, kubemes ja kaelal. Sümptomiteks külmavärinad, kõrge palavik, hingamisraskused, vere köhimine ja peavalu.

Siseelundites võib esineda kudede kärbumist. Katkuga kaasnevad alati verevalumid.

14. sajandil tappis katkuepideemia Euroopas kolmandiku elanikkonnast ehk 25 miljonit inimest.