Peruus on mitmed inimesed haigestunud muhk- ja kopsukatku.
Peruus levib muhk- ja kopsukatk
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. august 2010, 07:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimude andmetel on seni üks ohver, 14-aastane poiss, kirjutab abc.net.au.
Põhjapoolses Ascope provintsis on nakatunud vähemalt 31 inimest. Haiguse leviala asub pealinnast Limast 520 kilomeetri kaugusel loodes.
Seal asub ka Peruu üks kuulsamaid randasid ja populaarne turistide puhkamispaik Chicama Beach.
Peruu tervishoiuministri Oscar Ugarte sõnul kontrollitakse hoolikalt sellest piirkonnast pärit toiduaineid, eriti suhkrut ja kala.
Ugarte kinnitusel suri Downi-sündroomiga poiss muhkkatku tagajärjel 26. juulil.
Selle nädala esmaspäevase seisuga on enamikul haigestunutest muhkkatk, kuid on teada ka neli kopsukatku juhtumit.
Esimene suurem katkupuhang oli Peruus 1903. aastal, viimane aga 1994. aastal. Siis hukkus 35 inimest.
Muhkkatku esineb kopsukatkust sagedamini. Kopsukatku puhul on tegemist kopsupõletikuga, mille tagajärjel kopsukude kärbub.
Muhkkatk tekib katkubakteri levimisel mööda lümfiteid. Katkumuhud tekivad kaenla all, kubemes ja kaelal. Sümptomiteks külmavärinad, kõrge palavik, hingamisraskused, vere köhimine ja peavalu.
Siseelundites võib esineda kudede kärbumist. Katkuga kaasnevad alati verevalumid.
14. sajandil tappis katkuepideemia Euroopas kolmandiku elanikkonnast ehk 25 miljonit inimest.