Soome meedia: tükike Ahvenamaad kuulub Putinile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene president Vladimir Putin kalastusretkel Tõva vabariigis.
Vene president Vladimir Putin kalastusretkel Tõva vabariigis. Foto: SCANPIX

Soome meedias juba septembris üles tõstetud teema Ida-Soomes olevatest lagunenud majadest, mis kuuluvad Vene kodanikele, sai üllatusliku järje.

Ajalehe Kesksuomalainen andmetel asub Ahvenamaal Saltviki vallas mereäärne maatükk, mis kuulub Vene presidendi kantseleile ehk praktiliselt siis president Vladimir Putinile endale.     

Niisuguse uudispommi õhkis maamõõduameti endine juht Jarmo Ratia esmaspäeval Espoos sõjaveteranidele peetud kõnes. Ta kirjeldas, kuidas 14. oktoobril 2009 saabus maamõõduameti Ahvenamaa kontorisse Vene konsul, esitades maa-ala plaani ühes Kremlist saabunud kirjaga, milles anti välisministeeriumile korraldus loovutada osa Saltvikis asuvast Norrgårdi kinnistust Vene Föderatsiooni presidendi kantseleile.

Nii moodustatigi Norrudeni nime kandev maatükk pindalaga 1,78 hektarit, kus krundile jääv rannajoon on ligi 200 meetrit pikk. Selle omanikuks on vastavalt dokumentidele Ryska Federation ehk Vene Föderatsioon.

Taolise tehingu tagamaad ulatuvad 1947. aasta Pariisi rahulepinguni. Sakslastele Soomes kuulunud maatükid läksid Nõukogude Liidule ja pärast selle lagunemist Vene Föderatsioonile.

74-aastane Uffe Grüssner rääkis Ilta-Sanomatele, et pidas uudist lapsepõlvekodu jõudmisest Putini valdusesse esmalt naljaks. «Ma ei suuda isegi ette kujutada, et Putinil võiks seal oma datša olla.»

Esmalt oli see maatükk kuulunud tema emale Anna-Gretale, kes aga aastal 1938 abiellus  sakslase Albrecht Grüssneriga. Mõni aeg hiljem puhkes Teine maailmasõda, mees saadeti idarindele Stalingradi alla ja pandi hiljem Siberis vangi. Anna-Greta jäi sakslase naise ja nelja lapse emana vastavalt sõjajärgsele rahuleppele ilma nii maast kui kodust.

Uffe mäletab, kuidas venelased 70 aastat tagasi andsid perele kolm päeva aega kodust välja kolida.

Saksa-Soome abielupaarile kuulus Saltvikis koguni kaks kinnistut, mis mõlemad läksid Nõukogude Liidu valdusesse. Neid haldas Vene välisministeeriumi välismaise kapitali ja omandi osakond, mis hoiab silma peal kõigil Vene Föderatsiooni välismaal olevatel varadel. Aastal 2008 anti aga välisministeeriumile korraldus anda osa maatükke Vene presidendi kantseleile.   

Ratia sõnul on maamõõduametis läbi aastakümnete käinud avaliku elu tegelasi, kuid nende tegevusest pole avalikkust teavitatud. Kuna olukord Euroopas on nüüd põhjalikult muutunud, siis arvas ta, et Putini kantselei maatükist võiks avalikkus olla teadlik.     

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles