Venemaa esitatud integratsiooni- ja koostööleping Gruusia separatistlikule piirkonnale Abhaasiale sarnaneb Ukraina Krimmi poolsaare annekteerimisega, ütles täna Gruusia majandus- ja asepeaminister Georgi Kvirikašvili.
Gruusia: Abhaasia-Vene leping sarnaneb Krimmi annekteerimisele
17. oktoober 2014, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa hiljuti esitatud integratsiooni- ja koostöölepe Gruusia separatistlikule piirkonnale Abhaasiale on kahetsusväärne ning tähendab minu arvates Gruusia regiooni omastamist sarnaselt Krimmi stsenaariumile,» ütles Kvirikašvili.
Asepeaministri sõnul tõstatab ta selle küsimuse Leedu ametnikega ja hoiatas, et taolised sammud viivad katastroofiliste tagajärgedeni.
Kvirikašvili ütles, et on abhaaside kogukonnalt saanud lepingu kohta palju negatiivset tagasidet.
«Oleme Abhaasia ühiskonna erinevatelt kihtidelt kuulnud mitmeid paljulubavaid noote, mille kohaselt pole ka nemad ettepaneku suhtes väga rõõmsad,» ütles minister.
Gruusiast lahku löönud Abhaasia ja teine Gruusia separatistlik piirkond Lõuna-Osseetia kuulutasid mõlemad end pärast 2008. aastal toimunud Vene-Gruusia sõda iseseisvaks.
Venemaa on rahvusvahelise kogukonna silmis okupeeritud Gruusia territooriumile paigutanud püsivad sõjaväebaasid tuhandete sõduritega.
«Vestluses toodi välja, et Venemaa esitatud leping Gruusia Abhaasia piirkonnale rikub Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, on vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja 2008. aastal Venemaa võetud kohustustega,» seisis Kvirikashvili ja Leedu välisministri Linas Linkevičiuse kohtumise järgselt avaldatud pressiteates.
2008. aastal toimunud sõja tagajärjel katkestas Gruusia suhted Venemaaga ning jätkas jõupingutusi Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse nimel.
Kvirikašvili sõnul on Gruusias märgata väga suurt huvi nendest riikidest välisinvestorite seas, kel puuduvad EL-iga vabakaubanduslepped, ja kes soovivad Gruusiasse tuua enda töötlevat tööstust. Kõnealused investorid pärinevad peamiselt Lähis-Idast, Kesk-Aasiast ja Hiinast.
Asepeaministri sõnul on EL-i liikmesus riigi olulisim strateegiline eesmärk.
«Minu arvates kuulub Gruusia Euroopasse, mistõttu on EL-iga liitumine loomulik protsess. See on vaid aja küsimus, mis omakorda oleneb mitmest tegurist: meie reformidest, siinse demokraatia konsolideerumisest ja institutsioonide reformimisest. Minu hinnangul oleme assotsiatsioonilepingu allkirjastamise tõttu juba EL-i liikmesriigiks saamise teel, meie seadused muutuvad EL-i investorite jaoks arusaadavaks ja meie institutsioonid muutuvad Euroopa-laadseteks. Gruusiast saab EL-i riik,» ütles Kvirikašvili.
Abhaasia ja Venemaa plaanivad sõlmida leppe, mis tugevdaks oluliselt enklaavi sidemeid Moskvaga. Sellega loodaks «ühine kaitsetaristu», Abhaasia ja Vene ühised relvajõud ning ühine «majandus- ja tolliruum».