Otse Strasbourgist: Barroso lõpukõne

Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso. Foto: SCANPIX

Just praegu annab Strasbourgis europarlamendi täiskogu ees oma teise ametiaja saavutustest ülevaadet lahkuva Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Postimees edastab mõtteid tema kõnest ja eurosaadikute reaktsioonidest.

«Sel korral ma kirjalikku kõnet kaasa ei võtnud,» juhatas Barroso oma kõne sisse, teatades, et otsustas hoopiski jagada oma mõtteid ja tundeid sel perioodil juhtunu osas. Ülevaadet tema teise komisjoni tulemustest võib lugeda internetist.

«Ma usun, et te kõik nõustute, et see on olnud erakordne ja väljakutseterohke aeg. Kümme aastat kriisi,» tunnistas ta sissejuhatuseks ning täpsustas, et see pole seisnenud ainult majanduskriisis: «Ärge unustage, et minu mandaadi alguses oli ka konstitutsiooniline kriis, kus kaks ELi riiki lükkas tagasi ELi põhiseadusleppe.»

See oli repliik, mis tõi kaasa suure juubeldamise praeguses europarlamendis üsna suurtes numbrites esindatud euroskeptikute tiivalt.

«Ärge unustage, kus me olime! Me olime päris lähedal mõningate meie liikmesriikide pankrotile!» meenutas Barroso.

«Nüüd on meil geopoliitiline kriis Venemaa ja Ukrainaga,» nentis Barroso. Nimetades Venemaa käitumist Ukrainas vastuvõetamatuks võttiski ta esimese teemana ette just ELi idanaabruses toimuva.

«Praeguseks pole see kriis lahenenud, aga minu arvates võime me olla uhked selle üle, et me oleme hoidnud põhimõttelist joont,» leidis lahkuv Euroopa Komisjoni president. Tema sõnul peaks EL olema uhke ka selle üle, et lisaks Ukrainale on nüüdseks sõlmitud assotsiatsioonilepe ka Gruusia ja Moldovaga.

«Minu arvates peaksime me olema uhked selle üle, mida me tegime sellest väga suure väljakutsega geopoliitilises kriisis,» kordas Barroso.

Liikudes edasi suurt osa tema ametiajast iseloomustanud ELi majandusraskuste juurde, meenutas ta päevi, kui räägiti Kreeka lahkumisest eurotsoonist. Ning märkis, et nüüd on ühisraha piirkond aga hoopiski kosunud ja kosub veelgi, kui 1. jaanuaril liitub 19. riigina eurotsooniga Leedu.

«Minu arvates on tänane Euroopa paremas seisus, kui siis, kui pool Euroopat elas kommunismis!» leidis Barroso.

Healt küljelt tõi ta välja ka selle, et nüüd on EL järgmisteks võimalikeks kriisideks valmistunud paremini.

«Ärge unustage, kus me olime! Me olime päris lähedal mõningate meie liikmesriikide pankrotile!» meenutas Barroso. «Portugal ja Iirimaa lahkusid stabiliseerimisprogrammist üsna kiiresti. Nüüd on Iirimaa üks Euroopa kiiremini kasvavaid riike.»

«Nüüd on kohandumisprogrammis veel ainult kaks riiki. Stabiilsuse mõttes oleme me paremas seisus kui varem,» leidis lahkuv Euroopa Komisjoni president, mööndes samas, et kasv on jätkuvalt tagasihoidlik.

«Reaalsus on see, et meie majanduskasv jäi ka enne kriisi meie võimetele alla,» kritiseeris Barroso,

Optimistlikul noodil leidis ta aga, et jätkusuutlik kasv ELis on võimalik, kui tehakse ära kõik vajalikud reformid.

Kõne lõpetuseks soovis ta edu oma järeltulijate, 1. novembrist uue Komisjoni juhina ametisse asuvale Jean-Claude Junckerile ning rõhutas, et EL on väärtuste liit, meenutades ka Nobeli rahupreemiat, mis tema ametiajal ühendusele anti.

Esimesena sai sõna Barroso oma parteipere – europarlamendi suurima, konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) fraktsiooni juht Manfred Weber. Tema tänas sissejuhatuseks Barrosot ja kõiki tema komisjoni liikmeid. «Soe tänu teile kõigile,» sõnas ta.

Weber meenutas, et kümme aastat tagasi tuli tema ise esimest korda vastvalitud eurosaadikuna Strasbourgi ja nägi siis vastvalitud Komisjoni presidenti Jose Manuel Barroso.

Weberi sõnul saab Barroso tööd hinnata positiivselt.

«See ei olnud ELi kriis, see oli liikmesriikide kriis vead tehti rahvusriikide tasemel,» leidis Weber ning loetles aastate kaupa liikmesriike, kes on kriisi langenud ja neust taas välja tulnud.

Barroso kodufraktsiooni esindaja möönis, et ehk tahtnuks mõned tema kolleegid europarlamendis agressiivsemat komisjon presidenti, kuid majanduskriisi ajal oli ehk parem meeskonnatöö vaim. «Ehk pisut vähem šõumehelikkust ja rohkem tõsist tööd kulisside taga,» märkis ta.

Järgmisena tuli kõnepulti suuruselt teise fraktsiooni juht – itaallasest sotside grupi liider Gianni Pitella. Sotside esindaja teatas sissejuhatuseks, et ütleb otse, et on Barroso viimase kümne aasta saavutuste suhtes kriitiline. Ta meenutas üle ELi kõrget tööpuudust ja seda, et ekstremismi oht Euroopas on praegu suurem kui kunagi varem

«Pärispatu nimi on kokkuhoiupoliitika,» leidis sots. «See ei lasknud liikmesriikidel investeerida tulevikku.»

«Ehk peaksime me nüüd muutma kurssi enne, kui pole liiga hilja,» leidis Pitella.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide grupi esindajana rääkinud Syed Kamalli hinnangul võinuks Barroso olla avatum liikmesriikidega.

Eriti soovitas euroskeptilise grupi esindaja Kamall rääkida jõukamate liikmesriikide nagu Saksamaa või Soome valijatega. «Olge aus, et eurotsooni pikemalt ajal ülal hoidmine tähendab rahaülekandeid rikkamatelt riikidelt vaesematele, tõenäoliselt igavesti,» märkis britt.

«Puudu on tõeline juhtimine,» süüdistas oma hinnangus Euroopa Liberaalide ja Demokraatide (ALDE) grupi tšehhist asejuht Pavel Telička.

«Rasketel aegadel ei kasutanud komisjon piisaval määral algatuse jõudu,» leidis Telička. «Jah, me võitsime lahingu stabiilsuses, aga me ei võitnud lahingut konkurentsivõimes ja reformides.»

Ühendatud vasakpoolsete nimel esinenud prantslane Patrick Le Hyaric leidis aga, et Barroso oli oma tööst ülevaadet andes liialt rahulolev ning meenutas, et vaesuse tase Euroopas on enneolematult kasvanud. Muuseas süüdistas Hyaric teda näiteks erastamistes.

Üsna ootuspärase etteaste tegi ka Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei liider Nigel Farage. Märkides, et praegu kannatavad Vahemeremaad ei oleks üldse ELi astuma pidanud, torkas ta ka Briti konservatiivide liidri ja peaministri David Cameroni suunas. Farage’i sõnul on Barroso oma viimase aja sõnavõttudes tõestanud, et tõeline fantaseerija pole mitte Barroso, vaid hoopiski Briti valitsusjuht.

Vastates kriitikale märkis Barroso, et vastupidiselt sellele, mida väitis sots Gianni Pitella, usub tema, et EL on õigel kursil. Üheks tõendiks selle kohta nimetas ta muuseas ka seda, et nii parem- kui vasakäärmuslased kritiseerivad seda. «Ja loomulikult ei paku nad mingit pädevat alternatiivi,» lisas ta.

«Fakt on, et Euroopa ei vallandanud seda kriisi. Euroopa ei vallandanud vastutustundetut rahanduspoliitikat, vastupidi, need probleemid tekkisid rahvuslike finantsjuhtimiste puudujääkidest,» märkis Barroso.

«Euroopa ei tekitanud finantskriisi, see tekkis USAs,» jätkas ta. «On tõsi, et Euroopas ilmnes selle tõttu probleeme, aga EL ei põhjustanud neid, vaid vastas neile.»

Vastuseks neile, kes süüdistasid ELi populismi tõusus mitmetes liikmesriikides, ütles Barroso, et tegu on pigem ülemaailmse nähtusega. Ta meenutas näiteks Šveitsis lokkavat ksenofoobiat, Breiviku rünnakut Norras ja Teeparteid USAs.

«Me näeme populismi tõusu üle maailma. Mõnikord kasutavad nad parempoolset, mõnikord vasakpoolset retoorikat,» nentis ta.