Täna möödub 65 aastat, mil USA lasi käiku maailma esimese aatompommi.
Täna möödub 65 aastat Hiroshimale aatompommi heitmisest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. august 2010, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. augustil 1945 heideti see Jaapani linnale Hiroshimale kättemaksuks Hawaii Pearl Harbori mereväebaasi ründamise eest 1941.aastal, edastab AFP.
USA lennuk Enola Gay kukutas aatompommi peaaegu Hiroshima kesklinna kohal kell 8.15 hommikul kohaliku aja järgi. Pomm plahvatas umbes 590 meetri kõrgusel.
420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese.
Täna meenutatakse Hiroshimas hukkunuid mitte ainult Jaapanis, vaid kogu maailmas.
Esmakordselt osales Hiroshimas toimunud ametlikul mälestustseremoonial ka USA. Esindajaks oli USA suursaadik Jaapanis John Roos.
Ka USA Teise maailmasõja aegsed liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid üritusele oma esindajad.
Mälestustseremoonia leidis aset Hiroshima südalinnas asuvas aatompommi ohvrite mälestuspargis. Kõne pidas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, kes asetas ohvrite mälestuseks ka pärja.
Mälestusürituse sõnumiks oli, et ühiseks eesmärgiks on tuumarelvadeta tulevik.
Kolm päeva pärast Hiroshimale aatompommi heitmist heideti teine pomm Nagasakile.
Teine maailmasõda ei lõppenud siiski Hiroshima ega Nagasaki pommitamisega. Nõukogude Liit kuulutas Jaapanile 8. augustil 1945 sõja ning venelased vallutasid Mandžuuria.
Jaapan kapituleerus 14. augustil 1945. 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti.