Paavst Benedictus XVI tahtis 13 aastat tagasi saada Vatikani arhiivide ja raamatukogu arhivaariks, kuid ta palve lükati Vatikani kõrgete ametnike poolt tagasi.
Paavsti unistus oli saada Vatikani salaarhiivide arhivaariks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. august 2010, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdse paavsti, tollase kardinal Joseph Alois Ratzingeri palve lükkas tagasi tema eelkäija, paavst Johannes Paulus II, kirjutab Daily Mail.
Selle fakti tõi päevavalgele peaarhivaar, kardinal Raffaele Farina.
Farina meenutas, et kui ta 1997. aastal Vatikani raamatukogu ja salaarhiivide juhiks sai, siis oli tal ka kohtumine kardinal Ratzingeriga.
Sel ajal oli kardinal Ratzinger Vatikani usuasjade juht.
Kuid Ratzingeri arvates oli ta töö igav ning tema sooviks oli hoopis uurida iidseid dokumente ja saladusi.
Ratzinger palus paavsti, et kas tal oleks võimalik kui ta 16. aprillil 1997 saab 70-aastaseks, jäädavalt Vatikani poliitika tegemisest loobuda ning veeta oma elu lõpp arhiivides.
«Ta küsis ka minult, et mida ma arvan ta ideest saada Vatikani salaarhiivide arhivaariks. Ütlesin talle, et meil on hea meel kui ta meie meeskonnaga liitub,» meenutas kardinal Farina.
Kui paavst Johannes Paulus II oleks sellele Baierimaal sündinud kardinalile vastu tulnud, ei oleks temast iialgi paavsti saanud.
Paavst Benedictus XVI tunnistas ühes intervjuus, et ta soovis väga paavst Johannes Paulus II luba pühenduda uurimistööle ning avalikkusest tagasi tõmbuda.