/nginx/o/2014/10/24/3455535t1h9c92.jpg)
Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin kritiseeris Helsingin Sanomatele antud intervjuus teravalt Vladimir Putini juhitavat Venemaad seetõttu, et riigis pole mõistetud majandusuuenduste vajadust.
Kudrin: Venemaal pole Putinile väljakutse esitajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi juhtkond langetab otsuseid sõltumata majanduse tegelikust seisundist. Uuendused jäävad pooleli või ei alustata nendega üldse, selgitas ta. Probleemidele pööratakse tähelepanu liiga hilja. Need on põhjused, mis Nõukogude Liidu majandus omal ajal kokku kukkus. Vaatamata sellele pole vigadest piisavalt õppust võetud.
«Pooleli jäänud uuendused ei vii kuhugi. See on üks põhjusi, miks lahkusin valitsusest,» selgitas Kudrin.
Kudrin on sel sügisel kritiseerinud Vene valitsust majandusuuenduste puudumise ja nafta hinnalanguse tagajärgede pärast, ennustades lähiaastateks olematut majanduskasvu. Ta ei ütle halva majanduspoliitika konkreetset süüdlast, kuid ütles kes Kremlis lõpliku otsuse langetab. «Putin. Teised teevad ettepanekuid ja tema langetab otsuseid.»
Venemaal ringlevate oletuste järgi on üheks põhjuseks majandusuuenduste pidurdumisel jõutasakaalu muutumine Putini lähikonnas. Varem otsis president tasakaalu eliidi erinevate gruppide (jõustruktuuride juhid, liberaalne tiib ja oligarhid) vahel. Nüüd on tugevdanud positsiooni vanad KGB-lased ja teised nö jõuministeeriumite liikmed ehk silovikid.
Eelkõige on võimu juurde saanud Kremli personaliülem Sergei Ivanov, vahendab majandusleht RBK Vene eksperte.
Silovikkide positsioonide tugevnemise taga on Venemaa praegune poliitika, mis soosib majanduskoostöö asemel ähvardavat välispoliitikat. Taoline arengu sai alguse 2011. aastal ja Krimmi hõivamine üksnes tugevdas trendi. Lisaks tugevneb laiem konservatiivne tiib.
Kudrin kuulub võimu kaotanud majandusliberaalide tiiba. Ta kinnitas, et kohtub Putiniga aegajalt praegugi, kuid neid kordi on jäänud vähemaks. «Konservatiivid tahavad vähendada Venemaa sõltuvust välisturgudest ja tugevdada sisetoodangut. Neil on rohkem mõjuvõimu ka lääne kehtestatud sanktsioonide tõttu.»
Konservatiivide mõjuvõimu tugevnemine hakkab silma demokraatia kõrvale tõrjumisega ja sooviga lähendada lääne mõju Venemaale.
Teine põhjus majandusuuenduste vähesuseks on see, et neid ei nõua justkui keegi. Eliit ei taha oma positsiooni kõigutada, rahvas pole hakanud uuendusi valjuhäälselt nõudma.
Uuenduste elluviimist pidurdab tõsiasi, et Venemaal pole poliitilist jõudu, mis suudaks esitada Putinile väljakutse.
Tavapärase ökonomistina tuntud Kudrin oli Putini võimuperioodi kõige pikaajalisem rahandusminister (2000-2011) ja majandusekspert, kelle juttu kuulasid nii Kreml kui opositsionäärid. Valitsusest lahkus ta pärast tüli tollase peaministri Dmitri Medvedeviga.